Lugesin sõbrantsi lingitud artiklit “I Don’t Shave” ja see pani mõtlema. Kui on üldse midagi, mida ma naiseks olemise juures vihkan, siis on see karvutustamisprotsess. Ma jälestan kulmude kitkumist, kuid olen seda ometi umbes 14 aastat teinud. Ma vihkan, et suviti tunnen ma survet ka kõik need üheksa heledat jalakarva ära depileerida. Ma vihkan, et ma pean käsipagasiga välismaale sõites tegema väljamineku ja ostma raseerija, sellepärast et RASEERIMA PEAB.
Ja ma vihkan, et mu nahale see üldse ei meeldi, koguaeg on mingi häda. Ja ma vihkan, et mul on elus olnud kordi, kus mõni peabki vajalikuks seda kommenteerida, kuidas ma täpselt šeivitud olen. Või pole. (Oo õudust! Teinekord ka pole! WOULD SOMEONE THINK OF THE… erm…)
Muidugi, need vennad on ässhõulid, seda muidugi. See on faking minu enda keha ja ainult minult on õigus otsustada, kuidas ma temaga ringi käin. Tahan šeivin, tahan ei šeivi. Tahan, teen trenni, kui ei taha, ei tee. Tahan, saan lapse, kui ei taha, siis ei saa. Tahan, kasvatan kulmud monobrauks, tahan, ei kasvata…
Aga oleks see vaid nii, eks. Asi polegi ehk niivõrd kuttides, kas pole? Kõige rohkem on ikka torganud see üks kord, kui sõbrants ehmunult küsis, mis küll mu kulmudega juhtunud on (kui ma imiku kõrvalt vabshee ära unustasin, et äkki peaks kitkuma ka). Ja ma mäletan, kuidas ükskord käisime saunas ning sõbranna tundis piinlikkust, hakkas vabandama: “Sorri, jaa, ma tean, et ma ei ole jõudnud šeivida…”
Jeesus, naised, need on ju kõigest karvad! Kõigil nad kasvavad, mõnel vähem, teisel rohkem. Mõni kannatab raseerimist hästi, mõnele meeldivad kiilakamat sorti “soengud” – aga palun, laske käia! Aga ärgem tundkem end süüdi, kui me tunneme, et seekord ei viitsi. Kas see oleks võimalik?
Pigem mitte. Ja seda artikli autor ju küsiski – kuidas me ometi oleme jõudnud punkti, kus midagi, mis on keha juures loomulik – ja seda iga keha juures – on naiste jaoks by default midagi, mida tuleb häbeneda, varjata, esimesel võimalusel maha lõigata…
Nojah, küsimus on esteetikas. Aga erinevad inimesed peavad esteetiliseks erinevaid asju. Mul näiteks on alati olnud tõrge liiga pikkade juustega meeste vastu. No ja siis? See, et MUL on tõrge, ei ole mitte kuidagi nende probleem. Neil on õigus teha oma juustega, mida nad tahavad ja see on täiesti fain. Ma ei tuleks selle pealegi, et kellelegi minna soenguvalikut ette heitma. Ja kui mulle inimene meeldib, siis ma ausalt öeldes ei pane seda isegi tähele, millised on tema soengu- või raseerimisvalikud. Teine lugu on silmarõõmudega, aga kui aus olla, siis ega silmarõõm saab ikka silmarõõmuks ju siis, kui ta klapib algusest peale. Mitte nii, et oh, kena kutt, aga ta peaks muutma enda juures seda ja seda ja seda ja natuke toda ka…
Aga noh, mis sellest kõigest ikka. Mõnedele meeldib üks, teistele teine. Aga nagu paljude asjadega siin ilmas kipub sageli peale jääma arvamus, et kõik peaksid tegema ühtemoodi, nii nagu “on õige” ja “kõlbab”…
Niisiis, šeivima?
10 thoughts on “kes ei šeivi?”
Bikiinipiirkonna vahatamise komme on väidetavalt tulnud pornofilmidest, seal on see muidugi arusaadav. Aga kõik see muu… Vanasti ei olnud naistel probleemi, sest keegi ei kandnud nii paljastavaid riideid, praegu näed suvel ja mõnikord ka talvelgi inimese aluspesu ka korralikult ära, rääkimata ka kehakarvadest. Mäletan veel, kui meedia peksis Madonnat selle eest, et tal oli jooksutrenni tehes dresside alt näha alukate jooni. Ja kuigi Julia Roberts patustas karvaste kaenlaalustega üle 10 aasta tagasi, võib siiamaani googeldades leida erinevaid lehekülgi, kus tuletatakse seda korda meelde.
Mehed peavad jälle habet ajama. Iga jumala päev 🙂 Ja väidetavalt on USAs väga paljud mehed ka ümberlõigatud.
Mismõttes mehed peavad habet ajama? Mingi edikt anti välja selle kohta vä?
Naised raseerisid ennast juba mitutuhat aastat tagasi ja isegi algelised raseerimisvahendid võeti kasutusele enne Kristust. Ka bikiinipiirkonna raseerimine oli naistel kombeks juba sadu aastaid tagasi, ei ole midagi uut siin päikese all. See teema jookseb korduvalt läbi ka ilukirjandusest. Erinevatel rahvastel on olnud erinevad kombed, vanad eestlased olid arvatavasti tõesti karvased ja leidsid viimaks šniti pornofilmidest 🙂
Mis pornofilmidest, hargivahe kiilaks ajamine on pärit ikka lõbumajadest, kus kundedel oli oluline oma silmaga näha, et preilnatel satikaid ei ole.
Nõukaajal minu meelest pügati ka rasedad paljaks enne sünnitust, et pisikuid ei tuleks.
Ma faking VIHKAN bikiini piirkonna sheivimist! Kõige rõvedam-nõmedam asi üldse! Kulmud, jalad, käed, kaenlaalused ja muud varbavahed pole üldse nii hull. Aga bikiini piirkond… õudusunenägu kuubis. Mul tekib mõne tunniga selline kihelus ja kipitus seal + punnid mis sügelevad. Ja eks sa siis istu käsi püksis ja süga oma ”puhtust”. Ja selleks ajaks kui sügelus möödub, peaks juba uuesti sheivima. Lõputu nõiaring.
Kas “raseerimine” ei ole enam in või?
Veidi ebaaus tõesti, mehed küll raseerivad nii lõuga kui tihti ka kaenlaaluseid ja kubet aga pole näinud ühtki meest vabandamas, et hommikul jäid kaenlaalused korrastamata.
Ise kusjuures üle ei pinguta, nähtavamad kohad hoian kontrolli all aga kui jääb säär karvaseks siis lähen ikka saauna ja veekeskusesse. Keda sagab vaadaku kõrvale 🙂 Õnneks ma blond ja heleda karvaga aga siiski…
See on vist see koht, kus läheb teemasse see video (hoiatus, NSFW):
Ehh, link ei tulnud läbi, proovin uuesti: