Väljas on lõpuks ometi elu kevade nägu läinud. Mõnes kohas on juba isegi näha pori (!) ja ma olen kuulnud, et isegi asfalti olla nähtud. Ja no seda head sorti asfalti, mis ei koosne ainult löökaukudest, vaid seda, millel saab näiteks joosta ja kingakesed jalas, jalutada.
Mmmm… asfalt.
Miiu ütles eile, et tema ei ole seda talve üldse nii lõputuna tajunud kui terve Eesti ühiselt paistab olevat. Pidin temaga nõustuma, et kui mul poleks mingi lõputu õudus mitmel muul rindel sama aja peale sattunud, siis ei oleks ma sellest talvest ka nii ära väsinud. Ma olen jäänud selle talvega vanaks ja läinud paksuks. Muidugi võiks arvata, et napid rahalised allikad teevad hoopis nooreks ja kõhnaks, aga võta näpust.
Niisiis tervisekuu. Senini olen jõudnud oma tervislikkuses selleni, et lausa kahel hommikul on brunch koosnenud tatrapudrust. Ja täna käisin jooksmas. No ja öösel jalutasin läbi Nõmme Miiu juurest koju, aga see Nõmme jalutuskäik ei lähe päriselt “tervislikkuse” alla, Nõmmel elades muud peale jalutuskäikude nagu eriti polegi. Heas mõttes, muidugi.
Ega ma päris täpselt ei teagi, mida see tervisekuu tähendama peaks, peale selle, et püüan iga võimalust jooksmas käimiseks kasutada, aga sellega on nagu on. Mu peamine point on see, et ma ei oska endale ühtegi käegakatsutavat eesmärki seada. Pea on tühi või õigemini, peas karjuvad koguaeg kõik need muud asjad, mida tegema peab, jõudma peab, tähtajad ja hoiulogistika ja nõudmised ühelt ja teiselt poolt ja mingid asjad, mida ise ka veel teha tahaks (nagu need paar cooli DIY projekti, mis AMMU juba ootavad, et ma need käsile võtaks).
Võibolla on käegakatsutav see lihtne asi, et lihtsalt söön koos Milaga, mitte nii nagu viimasel ajal kombeks. Sest igapäev läheb kuidagi nii, et kui Mila on magama läinud, kütan ma megalt tööd teha ning söön alles siis, kui kõik tehtud. See ei saa olla tervislik.
Millised on teie tervisliku elamise lihtsad nipid? Peale obvioosse muidugi, et värske toit jne. Nippe, nõu?
13 thoughts on “kevadelõhn”
Lugesin kusagilt, et magu puhkab kella 19-21 vahel, selle ongi soovitav mitte peale kella 18 süüa.
Palju salatit. Samuti kõndimine/jalutamine, sörkida ei viitsi.
Ja köömne tee 🙂
Jei! Võtan plaani, panen kirja. Need kuradi jahulised – nii head, nii mõttetud… Pungajalutuskäik saagu aga olema!
iga päev jalutuskäik esimese pungani ja tagasi (vähemalt 5 km jala visata). kuu aja pärast võid varieerida seda jalutuskäikudega esimese puuleheni 🙂
aga see kuiva asfalti ja kingajutt tegi mu päeva. aitäh! enam varsti ei tahagi enam osooniaugu alla elama…
Oled maininud, et sulle ei maitse ülessoojendatud toit, aga mõtle ümber! Korralikult ja tervislikult kokatud kraam alati külmkapis karpides varuks – jumalaga, mu 7 kilo, mis varem koosnesid näljaga poest haaratud pirukatest, hapukooresalatitest, kohukestest jm snäkkidest. A põhiretsept on vist ikkagi raalida välja, millest lisakilod tulevad ja siis asja muuta, nii et endal kurb ei hakkaks. Siis veel see kogemus, et trenn mõjub meeleolule, toitumine kaalule.
Palju rasva ja liha. Vähe saia ja pastat ja üldse jahulisi. Jala tuleb selle liha järel käia ka.
Valge suhkur majast välja! See on üks salakaval tegelane, mida peidetult tahes-tahtmata meile sisse söödetakse, aga vabatahtlikult seda ise sisse süüa ei soovita. Tekitab sõltuvust nagu iga teine kahjulik toode, nt alkohol või suitsetamine. See väike põhimõte aitas mul endal mitu kilo kaotada.
Kui tundub, et kõht kipub pärast toidukorda tühjaks jääma, siis tarbi toiduaineid ainult tahkel kujul. Piima asemel söö kodujuustu või kohupiima. Mahla asemel söö puu- ja juurvilju.
Vaatan oma kalendrit ja pigistan sinne töö-elu-toimetused vahele 3 trenni. Panen kalendrisse kirja ja viin ka ellu. Planeerin trennipäevi pikemalt ette, siis ei ole ka ohtu, et nad vahele jäävad.
Uni. Magamine aitab ja kiirendab kaaluga sõbraks saamiks. Sry, sina ja uni spole sõbrad.
Aitäh, head nõuanded kõik! LL, ma just pidin siin ükspäev unest kirjutama – me hakkame taas sõbraks saama:)
Elisabeth, jah, stress… Stressivaba elu ju pole, aga kui nüüd suuremad puntrad harutatud saab (lõpp juba paistab!), siis ehk kevadhooajaga saab ka keha-vaimu tasakaalu paika paremini.
Kalorite asemel ma vist loeks punkte? Vana kaalujälgija nagu ma olen, süsteem on ju tegelikult selge.
kui su keha ja vaim on stressis, siis ega ta eriti sellest üleliigsest nii kergelt vabaneda ei taha. stress tekitab selliseid aineid meie kehas, mis hoiavad kümne küünega kilodest kinni (ja tekitavad isegi juurde). ja liigsed kilod tekitavad samuti stressi, nii et see on üks paganama nõiaring, millest tumedatel hetkedel väljapääsu ei näegi.
võib ju soovitada jahust ja suhkrust vabaneda, aga need ei pruugi olla lahendused, kui sa ei tegele tõeliste põhjustega. tegele oma stressist vabanemisega – on minu soovitus. jalutuskäik on hea mõte, sest see suurendab heade kogemuste võimalust, samuti sõpradega kohtumine ja lapsega millegi lõbusa koos tegemine. sel ajal jäta oma kohustuste nimekiri seitsme maa ja mere taha. nende jaoks on oma aeg.
ning kui saabub aeg, mil sa tunned, et õlgadel on juba kergem, siis hakka toitumist üle vaatama ja trenni planeerima. väga stressirohketel aegadel ei tasuks nii suuri muutusi ette võtta, sest need tekitavad lisaraskusi, milleks sul ehk õlgu ei jätkugi.
ja muide – magu ei tunne kella, nii et söö ikka siis, kui nälg on, mitte kui kell kukub.
Ma pole küll spetsialist sõna võtma, aga räägin lihtsalt enda selle nädala kogemusest. Panen oma söödud kaloreid kirja K.A.M. programmi abil, mis 7 päeva on tasuta kasutada. Mul on see aeg läbi, kuna laadisin selle märtsis alla, aga kaloreid ja oma mõõte-kaalu saan ka praegu sinna kirja panna. Arvasin, et see on asi, mida ma kunagi tegema ei hakka (kaloreid lugema), aga nüüd näen, kui palju abi sellest on. Hetkel jääb mu päevane kaloraaž 1500-1800 kcal vahele. Kuna varem juba andis programm mulle märku, et ma saan vähe rauda toidust, siis sel nädalal olengi toitunud nii, et söön iga päev vähemalt üheks (või kaheks) toidukorraks liha toorsalatiga. Olen üllatunud, kui kaua see kõhtu täis hoiab ja et mul pole vähemalt see nädal olnud meeletut magusaisu. Oma söögikordi jälgides sain aru, et olen kurikuulsa LCHF põhimõtteid hakanud rakendama, mis tähendab süsivesikute piiramist (hommikune võileib ja puuviljad on endiselt mu menüüs, aga tatra, pasta, kartuli, suhkru ja muu säärase, eriti pärastlõunasel ja õhtusel ajal, olen välja jätnud). Kuue päevaga on spordisaali jõudmata 1,1 kg läinud (pikkuse ja kaalu vahe 100 juures) ja kahe aasta järel, mil ma olen igasuguseid teooriaid katsetanud, näib kalorite lugemine olevat lõpuks valgus tunneli lõpus.
Googeldamise peale leidsin nii LCHF kohta kriitikat kui ka seda, et väga mitmed jagavad oma positiivseid kogemusi, kuidas neil on kerge vaevaga õnnestunud oma kaalu kaotada. Organismid on erinevad, aga igal juhul soovitan söödud kalorid ja toidud kirja panna ja oma keha reaktsioone jälgida.
Kõike head sulle!
http://tap.nutridata.ee/ seal saab kah arvestada sissesöödud kaloreid jne, see on tervenisti ja vist igaveseks tasuta ja suht lihtne on koguseid kirja panna isegi siis, kui kodus köögikaalu ei ole (minu põhiprobleem, mida vanasti ettekäändeks tõin :D). hea ülevaate annab, soovitusi pealekauba.