Viimased päevad on olnud enese piinutekitav vedamine hommikust õhtusse ja sealt uude hommikusse. Hommikud on lihtsamad – nii palju asju on teha, kolm kalendrit (tööasjad, social, eelarve) on otsast otsani tegemisi täis, ühed suured silmad nõuavad hommikul esimese asjana “Õue!”, nii palju töid on teha, remontikaga peaks jätkama, hariliku kodumajandusega tuleb ka tegeleda ja siis võiks ju ikkagi koristada ka, enne kui Naabrinaine ja Mallu mulle kambaka teevad, aga ma lihtsalt. ei. jõua.
Hommikud on selles osas lihtsamad, et pole aega mõelda. Lihtsalt pole. Vead end, silmad poolkinni, mööda külma elamist edasi-tagasi. Müsli. Kohvi. Kassikrõbinad. Pussakas õue. Mähe. Hambad. Kirjad. Laps kelgule ja hoidu.
Siis jõuad tagasi koju, kõik on vaikne ja sigakülm, süütekuubikud on otsas, kõik ajalehed ja papid ja muu tulealustus kah. Kuradi külm on, kõht on tühi, tööd peab tegema ja tegelikult tahaks lihtsalt lebada, end mitte liigutada ja lage vahtida. Mitte millelegi mõelda.
Kohvi. Kirjad. Üks ahi põlema. Kirjutamine. Pildid. Töötlus. Teine ahi põlema. Videotöötlus. Pilditöötlus. Kirjad. Kolmas ahi põlema. Õhtusöögiettevalmistused. Esimene ahi ei läinud põlema; uuele katsele. Teine ahi põleb. Kolmas kah ei läinud põlema. Röögid. Uus katse.
Esimene ahi on jälle ära kustunud.
Röögid veel ja mõtled, et kurat, kui mõni kuradi piison praegu siit läbi jalutaks, kurat kus virutaks talle vastu vahtimist. Missa krt tuterdad siin, kas sa ei näe, et mul ei lähe ahjud põlema?!
Ja siis on jälle aeg lapsele hoidu järele minna, mitte sittagi pole muud teinud kui ühe ahju juurest teise juurde jooksnud ja kõiki asju alustanud, heal juhul mõne üksiku ka lõpetanud. Kell pole viiski ja juba on eluisu täiesti otsas.
Jõuad koju, kõik ahjud on ära kustunud.
Tahaks lindude peale karjuda.
Ning õhtune foon on ainult üks vingumine. Ving-ving-ving. VingVINGVING! Viiiinnnnng.
Ja mis põhjus see täpselt oligi, miks ma praegu mõned ajad veini ei joo? Oleks vähemalt siis mõni piisongi, keda punchida või mõned linnud, kelle peale karjuda, kui veini ei lubata. Aga ei ole kedagi. Ainult ahjud, mis ei lähe põlema, vinguv laps ja maohaavad igaõhtusest jalapenode söömisest (veini asemel).
Rääkida pole absoluutselt mõtet, kirjutada ammugi mitte. Kõik tundub olevat mõtte kaotanud (ja ma mõtlen seda üldse mitte nii dramaatiliselt kui see praegu kõlas). Jah, ma tean, ma suudan ratsionaliseerida ja mõistusega asju võtta. Mu elu on korras, suisa fantastiline. Mul on töö, mida ma teen kirega, piisavalt erinevaid väljakutseid. Superhüpernunnu järeltulija. Sõbrad, kes on nii täiuslikud, et see ei saa olla reaalne lihtsalt enam. Võladki peaaegu kõik makstud. Uus telefon. Toit kapis, puud ahjus (mis siis, et põlema ei saa). Kassid terved, ise kah (peaaegu). Kontoriseintel uus imeline tapeet. Jne. Jne.
Ma tean, et depressioon valetab. MA TEAN. Ma tean kõike seda. Ma tean, et see pole päris. Ma tean, et miljonid inimesed tegelevad igapäevaselt massiivsete sittadega ja suudavad seda händelida ja ei vingu. Ma tean, ma tean, ma tean. Ma tean, et see on ajukeemia ja ma tean, et antidepressandid aitaks, aga ma olen NII TÜDINUD sellest, et mu aju töötab normaalselt ainult siis, kui teda kuskilt otsast mõjutada. Ja kui ma ei või teda veiniga mõjutada, siis, palun väga, hakaku omal jõul nüüd tööle palun. Suck it up, brain. See on kõigest elu. Imeline, fantastiline elu. Hakka. Seda. Armastama.
Või siis ikka lähen rohtude peale tagasi.
Pfft.
I want to punch cows.
27 thoughts on “punching cows”
No kuule! Kui sul oleks kopsupõletik, siis sa ju võtaks antibiootikum,e kuigi ilmselt paraneks lõpuks ilma ka ära… kunagi. Käe lasid vist ka kipsi panna? Oleks ju ka ilma ära paranenud? Valus,aga lõpuks ikka 🙂 Tuutu! Depressioon on haigus, ebameeldiv, tihti krooniline. Jumal tänatud, et seda saab ravida. Haiguste ravimises ei ole midagi häbiväärset
mulle meeldivad sinu tekstid, kuna need võtavad emotsionaalselt kaasa.
Proovi tulesüüteks panna puude vahele või peale nutsakas (toidu)õliga immutatud paberit. Ahjukütte harrastamisel on abiks ka ajalehetellimused. On, mida lugeda – on mida põletada.
Kuivatatud mandariinikoored on ideaalne tulehakatusmaterjal. Neis sisalduvad eeterlikud õlid panevad iga ahju põlema. Ja lisaks on veel põhjus talvehooaeg mandariinilaviini all veeta 🙂
Ahju põlema saamisele aitab kaasa , kui siibrid on lahti – oled kontrollinud? 🙂
Küttepuud peaksid muidugi olema kuivad, mitte kuu aega tagasi metsast toodud.
Kas korstnapühkija on kunagi su ahje puhastanud – võib-olla pole sul üldse enam tõmmet? Seda tuleks muuseas teha iga aasta.
mina olen kuulnud, et metsamehed kasutavad ´haktuseks tampoone. kolm ahju läheb vist muidugi kulukaks.
kolm ahju kahe inimese peale ei neela mitte ainult liiga palju tampoone, vaid ka liiga palju puid. mulle vähemalt tundub, et mõttetult palju, ajast-energiast rääkimata. ma ei kujuta ette, kuidas teie kodus on, aga ehk annaks helgemate aegadeni elamispinnal end kuidagi koondada, jätta nt üks tuba külmaks ja kütta vaid kahte ahju? see oleks juba kolmandiku võrra säästlikum rahakotile ja närvidele. külma toa ukse ette installi kindlasti vatitekk või lausa kellelgi kusagilt ehituselt ülejäänud soojustuskraami.
kui ise lehte ei telli: võid ette kujutada, kui paljud seda teevad, elades samas keskküttega majas ja olles probleemi ees, mida teha kõigi nende läbiloetud lehtedega. soovitan, otsi omale üks lehelehm, keda peksmise asemel regulaarselt lüpsta, ehk saad nii enda kui ka kellegi teise rõõmsaks teha 😉
kõik saab korda ja elu on ilus, kui igest suunast vaadata ja kõik need muud sõnad.
Soovitan ka lehelehma, äkki siinsamas keegi reageerib? Kahju ka kui ajalehed niisama prügikasti visatakse 🙂 Ja muus osas tulen äkki üksõhtu teed jooma?
Munakarbiga saab kah põlema.
Selle kõige lihtsama, ajalehe probleemi, saaks lahendada. Meil hakkas just sel nädalal “Postimees” käima. Ainult, et ilma lehelehma tiitlita palun.
Oh Daki, pole ammu kommenteerinud, aga tahan sulle ka ometi kinnitada, et sa saad sellest võitu ja langustele järgnevad ALATI kas või väikesed tõusud, ma olen kindel, et sul on ka kohe varsti tõusuperiood ees. And true that, kopsupõletiku puhul võtaks ju ka antibiootikume, kui ajukeemia ei tööta ja muidu korda ei lähe, siis mine ikka rohtude peale tagasi, sest lõppude lõpuks, mis seal siis seal enam kaotada on, eks. Ja ahjuküttespetsialistid on nii palju head nõud andnud et it’s awesome – mul on ka Tallinnas vanemate kodu ahjuküttega ja toiduõliga immutatud paberitest, mandariinikoortest ja tampoonidest tulealustusena polnud kuulnudki – suurepärased ideed! Korstnapühjkijast ja siibritest niipalju, et meil Tallinnas küllaltki väike korter ja ahi, aga juba seal käib majas vähemalt 2x aastas kõigis korterites korteriühistu poolt kutsutud korstjapühkja, pärast seda tõmbab ahi tõesti paremini ja probleeme vähem. Sageli oskavad professionaalsed kortsjapühkijad ka soovitada, kuidas säästlikumalt ja paremini ahju kütta ja siibreid jms õigesti kasutada, mu pere on alles hiljuti õppinud kõige ökonoomsemalt ahju kütma, nii et mõnest heast korstnapühkijast võiks kindlasti ka sinul tulevikus kasu olla 🙂
Ma just tulen rohtude pealt maha tasapisi (st ühtede pealt tulen maha ja teiste peale läksin) ja hakkab inimese tunne tagasi tulema peale umbes aastast langusperioodi. Ma täna vist naeratasin isegi üks kord.
Ja ma saan aru, et kurb ja paha ja värki, aga see cow punching tõi millegipärast mulle silme ette hoopis cow tippingu ja siis ma kujutasin ette kuidas Daki ütleb, et fukitol, paneb kauboimütsi pähe, võtab kõrre hambu ja õpetab lapsele kuidas kausid tippida laikabaus.
http://www.youtube.com/watch?v=Xm77JG6d99M – täpselt nii.
Selle ahjundusega peab saama midagi ette võtta. Kolm sõnakuulmatut ahju, see on liiast.
Kasvõi… kui sul on mõni vaba tuba, võta endale tudeng sinna elama tingimusel, et ta sinu eest ahjud põlema saab ja korralikult ära ka kütab. Vähemalt argipäevadel.
Jaaa..!
Üks vana hea nõks – kui ka kolme ahjuga tube piisavalt soojaks ei saa, siis soeta kusagilt odavmüügist suur pakk odavaid küünlaid ja põleta neid. Minu kogemused ütlevad, et iga küünal tõstab tunni-paariga toatemperatuuri umbes 1 kraadi võrra. Muidugi tuleb küünal panna kassikindlasse kohta, et seda maha ei aetaks ja tulekahju ei sünniks, aga need kütavad otse uskumatult hästi. (10 küünalt ma siiski ei soovita, kui sa tahad, et sulle midagi hingata ka jääks.)
kui titte poleks, siis ma soovitaks kütmise asemel füüsilist teha: http://img.youtube.com/vi/kfph3UbLp74/0.jpg Ma olen alati arvanud, et kasutatud autorehvidest peaks installeerima kõikidele tänavanurkadele sellised moodustised.
Ja no muus osas – ma kõigun vist, rsk, samas paadis, ei oskagi lohutada…
Kas lugupeetud Morgie on arvutanud küünalde peale kuluvat raha vs elektri peale kuluvat raha? Per kWh.
Romantika on üks asi, toa kütmine teine asi.
Kui me olime seltsimeestega natuke aega irvitanud, siis ma võtsin tõsisema näo pähe, raiskasin mõned minutid internetis, arvutasin küünalde hinna, soojusvõimsuse ja põlemisaja järgi käbedalt kilovatt-tunni maksumuse välja ja leidsin isegi mõnevõrra üllatunult, et küünaldega kütmine on ainult kaks korda kallim kui elektriga.
Tegime veel täiendavaid arvutusi ja leidsime, et näiteks selliste küünaldega tuba soojendades on energiaühiku hinna vahe siiski mitte kaks, vaid kuni neli korda.
Vähemalt ajas see kütmise-teema su blogilugejad põlema…
Lugupeetud Der võiks turul natuke lahtisemate silmadega ringi vaadata ja siis elektri hinda natuke rehkendada. Just pühadejärgsel perioodil odavmüügist ostes on küünlaküte way odavam, kui elektriga kütmine.
Ja õige natuke võiks muidugi tähelepanu pöörata ka sellele, et ma ei soovitanud 100% küünlakütte peale üle minna, vaid lihtsalt lisada see ahjuküttele. Veidi lugemisoskust kuluks ära.
Lgp Morgie võiks arvutama õppida, selmet umbluu-juttu ajada.
Võibolla saaks küünaldega ahjus puid põlema hakatada. Sellest ju probleem pihta hakkas, et puud ei sütti, raiped.
Kuulge, mis te nüüd nääklete, ise täiskasvanud inimesed (vist). Aga tõsi ta on, et küünal aitab jube hästi toa sooja hoida. Masendust peletada aitab ka, nii et igatepidi kasulik. Ja meil on siin ka juba kuus nädalat selline periood, et kõik on kas halvasti või halvemini. Süüdistan talve, stressitekitavat pühadeperioodi ja üldist kehva tervislikku seisundit. Soovitan ravida ohtra mee, ingveri, tüümianitee, greipfuudiseemneekstrakti ja taruvaiguga.
Jäta lehmad rahule.
Ajukeemiale mõjub väga hästi füüsiline koormus… aga siinkohal ma jään nüüd edasi vait, sest muidu peaks lisama oma ema kuldütluse: “Tehke mu sõnade, mitte mu tegude järgi”
Ahjukütjast ruumikaaslase mõte on väga lahe, las koristab ka vahepeal 🙂
Küünal toas – suletud süsteem. Põlev küünal = oksüdeerimine. Ehk siis küünlakütte tulemusena kaob toast hapnik ja asemele tuleb vingugaas. Eriti kui küünlaid põletada piisavalt kaua ja suurtes kogustes, et see reaalselt kütab. Tulemuseks peavalu jm toredad õhupuudusest tingitud hädad.
Võta rohtu jah.
Sest tõesti, sa TEAD, aga sa pead TUNDMA, et kõik on hästi 🙂
Ja kui minusugused võhivõõrad depressiooni-inimesed sulle kaasa elavad ja virtuaalselt õlale patsutavad, noh, järelikult oled sa meie maailma paremaks teinud oma jutustustega ning sinu tegevusel on vägagi mõtet 🙂