Dakil on mingi seksi paradigma, ütles kunagi üks mu kursavend. Mul vist on jah. Ma ise olen aastate jooksul jõudnud järeldusele, et seks ei ole lihtsalt mulle nii oluline kui ta võiks olla. See kõlab segaselt ja ei väljenda täpselt päris seda, mis ma mõtlen… Aga las ta olla praegu.
Seks on muidugi ka üks ääretult oosõm asi, aga temale ma eraldi punkti ei pühenda, sest seksist kui aktist palju mõnusam ja tähtsam on minu jaoks suudlus. Eriti esimesed suudlused… Mõrkjasmagusad, erutavad, täis lubadusi, võimalusi, tulevikku. Püüad suudluse põhjal ennustada, kas suhtel on tulevikku. Püüad ennustada, aru saada, kas see on ainult ajukeemiakokteil või on see midagi tõelist. Ja siis püüad mikrosekundi jooksul lahti mõtestada, mis on “tõeline”…
Ja siis unustad hingata.
#7. Suudlused