Komplimendid on ühed ülivahvad asjad. Või noh, kas just “asjad”, aga… Eh, okei, ma ei lähe seda rada mööda edasi.
Ühesõnaga, komplimendid. Millegipärast unustame me sageli ilusaid asju öelda, isegi kui nendeks on põhjust. Aga kõige ehedamad komplimendid olen ma alati saanud võõrastelt. See lillemüüja, kes ütleb, et sa oled ta päeva toredaim klient. See taksojuht, kes kiidab, kui kena sa välja näed, kui ta sind linna viib. See tädike turul, kes annab su lapsele ühe õuna niisama, “kauba pääle”, sest ta on ta päeva rõõmsamaks teinud.
Ja mulle meeldib olla see võõras, kes neid komplimente teeb. Igal võimalusel ütlen ma kassiirile midagi kena, kiidan turutädikese lõikavoranže kõrvitsaid või viskan kartulionuga nalja, mis ta näo särama paneb.
(Siit paistab, nagu mu ainsad kokkupuuted maailmaga on poes või turul. Hm…)
Niisiis, öelgem teineteisele ilusaid asju! Isegi kui need tunduvad triviaalsed – need toovad päikese välja igal juhul!
#24. Komplimendid võõrastelt
One thought on “#24. Komplimendid võõrastelt”
minaminamina! ma vist käin ja friigin konstantselt inimesi aut, sest ei olda harjunud, et nt trammipeatuses mingi mimm juurde kargab ja kukub õhkama, et milline ilus mantel vmt.
aga hea meel on siiani kõigil olnud.
ei tea, kas karma, aga komplimendid tulevad ringiga tagasi. siin minule tehtud, üks ilusaimaid, kui mitte kõige: http://k6verjoonlaud.wordpress.com/2012/11/14/rong/