Niisiis, nädal aega tagasi alustasin ma suure hurraaga projekti “Sober September” ja “Viiekas”, seades endale kõiksuguseid huvitavaid eesmärke, mida kuu ajaga saavutada. Lausa foorumi tegin selleks puhuks siia blogisse, et saaks kaasakannatajatele kurta, kui tüütu see kõik on.
(Foorum viskab jätkuvalt mingeid veateateid ja ma tõstan selle teisele mootorile üle tänase päeva jooksul ja siis loodan, et asi saab õige hoo sisse.)
AGA. Peamine on see, et mul oli eelmisel nädalal kaks proovitööd, millest ühte ma tegin vist mingi 12 tundi, hommikul kella viieni suisa. Kuni lõpuks oli asi, mida ma otsustasin teha TÄIUSLIKULT, lõpuks kvaliteediga, millega ei julgeks isegi kunagisele Anne täikale müüma minna. Ja muidugi vürtsitas kõiki mu tegevusi absoluutselt mitteambitsioonikas plaan mõlemad tööd endale ka kindlustada (üks neist osakoormusega küll). Üldse mitte ebareaalne siht üheks ööpäevaks.
See kõik sattus ühele päevale (ööle) ajaga, kui kõik rohud keeldusid töötamast ja ajukeemia, mille tuules ma olin viimased paar nädalat purjetanud, otsustas kah tagasi tõmmata ja kõigest unetuse kingituseks jätta, siis jäigi üks öö magamise osas vahele. Selle asemel töötamist see muidugi ei takistanud. Hommikuks olin küll 1,5 kilo kergem, aga nii juhtmes, et õhtul päästis vaid kaks klaasi veini üleväsimuse põhjustatud wired ja hyper olekust. (Rohtudega ei hakanud enam igaks juhuks proovima, kogemus näitab, et kui ei tööta, siis ei töötagi, pole mõtet end medikamente täis toppida ja tuleb leppida, et kuidagi lihtsalt vahepeal mu keha otsustab minu eest, et üks kurnatuseni viiv ööpäev tuleb ette võtta.
Why?
Because fuck you, that’s why.)
Ja nii läksin ma mitu õhtut järjest lapsega koos magama ja ülejäänud aja värvisin erinevaid asju elamises erinevate värvidega. Ikka pärast seda, kui kõik proovitööd olid viimse võimaluseni (loe: hulluseni) lihvitud ja aju otsustas väikese puhkuse võtta, sest muidu ma lihtsalt põdesin PIDEVALT, et mis neist nüüd saab.
Ehk siis kokkuvõte: jõudsin ma JEE end veenda, et tuleks veel mingeid muid eesmärke täita. Üle poole nädalast olin üksikema kah, nii et ei ole mul siin ka uhkeid trennisaavutusi ette näidata.
Aga miinus kilo ja lotsov und imelikel aegadel – Sober September is back on track. Ja noh, seda tuleb küll tunnistada, et olen hakanud Milaga koos sööma, mis teoorias tähendab, et vähe, aga sagedamini.
Mph, ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis reedel “tähistasin” ühte õnnestunud proovitööd nende megaheade vahvlitega, mis minu meelest otse põrgu eeskojas valmivad, sest nii häid asju ei tohiks olemas olla… So… yeah. There’s that.
Ühesõnaga: algus oli tore ja hoogne, siis võttis hullus ja unetus ja muu elu üle. Õnneks ikka päris ebaõnnestunuks nädalat lugeda ei saa.
Nüüd luban, et tegelen selle foorumiasjaga ka ja et kõik hakkab kohe-kohe funkama.
Kuidas sul nädal möödus?
Ahjaa! Üks neist proovitöödest sai ka juba positiivse lahenduse – tänasest hakkan ma vedama ka Kingakaubamaja blogi. Tule ja vaata üle:)
9 thoughts on “Esimene projektinädal ehk alguses saab vedama, keskel jääb pidama.”
Issand, kui hea see Win Exploreri asi on 😀
Aga ma tahtsin hoopis seda küsida, et mis vahvlitest sa räägid? Mul on hirmus nõrkus vahvlite vastu…
– 3 kg ühe nädalaga. Põhiliselt waterweight ilmselt, aga väga innustav. Jee!! 😀
Ma mõtlesin juba seda punaste kingade lugu lugedes, miks Kingakaubamaja blogi ei kirjuta ometi keegi, kes oskab kirjutada, ja selle all pean ma loomulikult silmas natuke rohkem kui ainult, aga muuhulgas kahtlemata ka kirjavahemärkide kasutamist. Igatahes suurepärane uudis!
Tikker, kui ma suudan minna tšekkima järgmine kord poes, et mis vahvlid need täpselt on (ja mitte neid osta), siis annan teada! Aga nad on ümmargused, laotud torni ja kilesse mässitud, Saksa toode äkki?
Lee, väga lahe! Püüan ootustele vastata:)
Tärnike – peamine vist on see number püsima saada. On sul mõni nipp selleks? Minu öine -1,5 muundus kähku nulliks tagasi…
tõmbasin oma telefoni myfitnesspali ja nüüd hoolikalt märgin üles kõik mis ma söön ja palju ma end liigutan. Kui ma ainult internetis märgiksin siis mul läheks pooled asjad meelest ära, aga õnneks saab jooksvalt täiendada seda. MFP andis mu päevaseks kaloraažiks 1290, mis on tegelikult päris normaalne hulk. Varem ma midagi üles kirjutada ei viitsinud ja tundus et 1200 kcal on miniatuurne hulk ja selleks tuleb nälgida ning salatilehti süüa. aga nüüd ma näen et saab normaalset toitumist ka lubada. See on hea app/netileht.
Saab oma liigutamised ka kirja panna ja kui liigutad rohkem siis lubatakse kohe rohkem pugida ka. Päris mõnus on
Siirupivahvlid? 10tk pakis? Siis Holland ja Statoil ka müüb neid.
Ma tegelikult ei vastanud üldse su küsimusele. Aga ma usun, et kui jätkata kaloridefitsiidga siis peaks ühel hetkel see piir ette tulema kust vähemaks võtmiseks peaks midagi tõsisemat ette võtma, aga see probleem mind ei vaeva. Ma püüan kuu aega nüüd 1290 kcal elada ja siis vaatan mis saab, kui rohkem ei viitsi siis lähen maintenance mode’i peale üle ja püüan alla 1900kcal jääda. siis peaks kaal stabiilsena püsima.
Ja kui mul kopp ette tuleb ja tahaks krõpsu süüa siis istun redditis /r/loseit ja /r/progresspics subredditites ja vaatan teiste edulugusid ja siis tahan olla sama tubli ja krõpsuisu haihtub 🙂
http://littleleevi.wordpress.com/2012/09/11/nadalakokkuvote/ Siin see on.
Pingback: Maailma parim veateade » Tikri Päevaraamat