Vahepeal jõuavad meile koju igast imelikud toidupakid, noh, näiteks müsli piimaga, mis on fooliumisse pakitud ja millele tuleb lisada külma vett. (Proovisin, ei julgenud edasi süüa.) Ja kapid on täis mingeid konserve, mida ma süüa ei taha, sest ausalt, kõik konservid maitsevad ühtemoodi. Konserviselt.
Välja arvatud tuunikalakonservid. Need maitsevad imeliselt! (Ja sprotid õlis. Need on ka imelised.) Niisiis on tuunikalapasta mu go to roog, kui kapid tühjad ja “Kana omas mahlas” ei isuta. (Millal üldse isutab? Ja keda? Äkki on selle söömisel mingi nipp, mida ma lihtsalt ei tea.)
Pealegi saab tuunikalapastas kõiksugu jäägid ära kasutada.
Tuunikalapasta
Vaja läheb: meelepärast pastat (parim vist sellise kastme jaoks spagett või penne), kaks tuunikalakonservi (ükskõik, kas õlis, vees või tomatikastmes), kaks väiksemat sibulat, pool küüslauku, kappareid, oliive, purk purustatud tomateid, tomatipastat paar supilusikatäit, peale riivimiseks parmesani
Valmistamine: Pane pasta keema. Koori ja haki sibulad-küüslauk, viska oliiviõlisse pannile. Kui sibul klaasjas, lisa tuunikala. Kui kasutad tomatikastmes, siis pane koos kastmega, õli ja vee võib ära nõrutada – mina teen nii, sest maitseb rohkem, muidu jääb väga vesine. Kuumuta, sega, vala peale purustatud tomatid ja törts tomatipastat. Maitsesta soola, (valge) pipra ja veidikese suhkruga. Hauta kaane all, kuni kaste mõnus ja paks, enne serveerimist lisa peotäis kappareid ja viilutatud oliivid, lase natuke seista. Peale riivi parmesani, kui on, rebi ka basiilikut, ja otsusta, et neljapäev on kalapäevana absoluutselt geniaalne.
7 thoughts on “Toiduklubi: Tuunikalapasta”
Ojaa, tuunikalapasta on ka minu lihtsalt ja kiirelt valmivate roogade nimistus esikohal. Lapsed ka söövad isukalt. Aga suhkrut ma ei lisa, hea on niigi. Kappareid ja oliive pole ka lisanud kuid see on hea mõte.
aga proovi korra nii:
prae 1 küüslauguküüs kuldseks oliivõlis, siis võta küüslauk välja, lisa kapperid (lase äädikal ära aurustuda). siis lisa kooritud tomatid (nt pool purki) või kui pole, siis võid proovida ka värskete tomatitega, lisa soola ja kui tomat on väga hapu, siis ka veidi pruuni suhkrut, lisada võib ka kas basiilikut (siis on sitsiilia stiilis 🙂 või oregaanot. Lase kastmel madalal tulel podiseda ja kui kaste peaaegu valmis, lisa juurde tuunikalakonserv (enne nõruta õli või vesi välja kraanikausi kohal). Tuunikala ära enam eriti sega, siis jäävad mõnusad suured tükid.
Ja enne kastme tegemisega alustamist, pane pasta jaoks vesi keema ja kui keeb, siis viska sisse spagettid, kui neid ei ole, siis kõlbavad penned ja muud makaronid ka.
Üldiselt saavad nii nii kaste kui ka spagettid valmis enam-vähem samal ajal. Itaallased ise kalale tavaliselt juustu ei pane, aga eks see sõltub iga inimese oma eelistustest. Ja kes üldse ütles, et peab tegema tingimata itaalia stiilis 😉
Keeduoad tomatis.
See maitseb nagu keeduoad tomatis, mitte nagu konserv.
Suur lemmik.
Mm… Külaline… Mmmm… Proovin. Raudselt.
Nirti, ma kardan, et sa britt.
Kana omas mahlas (mida krdi mahlast jutt on, ma kyll ei tea et kanadest mahla tehtaks…) aga – kuna mina olen rahvusvaheliselt tuntud sita saiaks väänaja ekspert, siis siin on nipid:
riivi parmesani v6i midaiganes juustuperasid segamini;
prae natsa sibulaid ja värsket küslat pannil 6lis. Kui on kenast läbipaistev ja naabrid l6hna peale kohale jooksevad, lisa veits jahu pannile – no nii supilusika jagu v6i vähem… lpksuta jahu pannil ja lase natuke pruunistuda, siis kalla peenikese joana piima hulka ja sega pidevalt – ehk siis tavaline piimasoust.
Lisa juurde kana (omas mahlas, kui lubate) ja kui kana on läbi kuumenenud, siis lisa juurde juust. Natuke soola, muskaatpähklit ja / v6i valget pipart…. sidrunipipart? Basiilikut? Kuidas tuju on. Ja ongi valmis. Pane peen nimi ka – Alfredo Kana – sest seda ta ju on! Söö kas pastaga v6i kartulitega – soust on soust.
Ma ei ole britt:), ma hakkasin ube armastama paar aastat tagasi, kui mul mehhiko köögi vaimustus peale tuli ja ma veiseliha, ube, tšillit ja igasuguseid muid asju perele sisse söötsin. Siis ma avastasin, et oad tomatis, jumalik.
Aga Inga retsepti ma kavatsen homme järele proovida, sest täna me sööme õhtuks munaputru. Scrambled eggs Gordon Ramsey moodi. Kõlab hommikusöögi moodi, aga ma olen tuntud tavapäraste toidukordade eitaja, mulle meeldib hommikuks süüa suppi, traditsioonilisi hommikusööke aga õhtul.
Tänud! Selle retsepti põhjal sai hävitatud ka minu konservitagavaradest 2 potsikut (kala+tomat), viimased oliivid ühe unustatud purgi põhjast ja mis põhiline: otsa sai ka pool purgikest kappareid. Olin valmis, et need kuuluvad äraviskamisele, sest ühtegi mõtet ei tulnud nendega seoses pähe.
Minu pasta sai “hot”…ma ei teadnudki, et on olemqas tuunikala õlis tšilliga. Aga noh…pipart sellevõrra ei pannud ja nüüd järgminekord targem – enne ostu tuleb vaadata lisaks säilivusele, hinnale ja hinnasildil olevale tootenimetusele ka tootenimetust asja enda pealt. Võin pea anda, et poes oli selle kalakonservi ees lihtsalt “tuunikalatükid õlis”…ja ei sõnagi tšilli kohta.