Mila annab üle isadepäevakingitust ja peab samal ajal südamest tulevat kõnet.
esimene isadepäev
dakiblogi
selle tšiki blogi, kes samastab end pardiga
Mila annab üle isadepäevakingitust ja peab samal ajal südamest tulevat kõnet.
4 thoughts on “esimene isadepäev”
kui Mila ilusti kokku voltida, siis mahub ise ka sinna kruusi ära. väga tegus muhvik!
Loodan, et Mila kõne liigutas isa pisarateni 🙂 meil oli ka isadepäevaks tass ja muidugi hunnik vinnutatud liha+üks jala-ja käejalgadega kaart (mida tehes laps muidugi näitas kõige sügavamat pahameelt kunsti tegemise vastu) 😉
Sel aastal ma unustasin isadepäeva täiega ära. Kohtusin muudel asjaoludel oma isaga, kes seda mulle lahkelt meelde tuletas. Soovisin siis isale õnne, ka vanaisale, käskisin DM´il vajalikud kõned teha ja asusin LM`i isa ees vabandama ja roomama – noh et kohvi oleks võinud tuua voodisse vms.
Aga mu armas isa päästis päeva juhtides tähelepanu olulisele – see ei ole minu ja Naabrimehe päev. Ta ei ole minu isa. LM kasvab ja vehib kaarte teha hiljem. Seega on Naabrimehel nüüd üks pidu vähem.
Ahjaa, ma vanaema lohutas ka – see on normaalne, et sa isadepäeva ei mäleta, see on uus püha ka, alles kaheksakümnendatest..
Naabrinaine, ole nüüd, MINA tuletasin ju ka meelde, isegi palusin Naabrimeest patsutada tähtsa päeva puhul. Aga õige ta on, see on LMi (ja Mila) asi meeles pidada. Ja ma üldse ei hakka rääkimagi, et mina oma esimese emadepäeva puhul ei saanud lilligi, rääkimata kohvist või muust…
Jana, sa olid palju andekam kui mina:) Ma tegin ühe särgi ka, aga selle sain alles täna kätte…
Kairi, minu meelest Mila peaks ammu juba tutvuma tädi Kairiga, kes õpetaks teda õigesti pungi näksima ja tutvustaks suurepäraste kookidega.