Niisiis, ükskord hakkasime kõik siin hirmsasti kaalu jälgima.
Asi algas väga kenasti, aga siis hakkas Mila öösiti lambist* üles ärkama ja mul kadus igasugune motivatsioon kõige nelja tuule poole, peaeesmärgiks sai hoopis päevad kuidagi üle elada. Siis käisime veel Moostes ka, kus toitusime peamiselt Selveri soojadest saiadest ja nii see kuidagi läks. Abikaasa see-eest tegi muudkui trenni ja oli muudmoodi tubli, vahepeal kogus päris palju punkte veel sel üritusel, kus, noh, kaitseväelased igast jõu- ja ilunumbreid teevad. Tahaks öelda “kvalifikatsioon”, aga see pole raudselt õige sõna.
Enihuu. Ma küll jätsin mingi hetk ära hommikuste võileibade söömise ja asendasin selle müsliga, aga ma ei ole kindel selle kasulikkuses. Sest ma teen ju müslit ise ja näen, et sinna läheb igast mett ja siirupit sisse.
Võtsin paar kilo juurde, paar alla, kilo juurde, kilo alla, no tavaline värk. Lõplik skoor jäi miinus üks. Abikaasal miinus kolm. PÄRAST POKSITRENNI.
“Aga sa ju teed ka päevad läbi trenni,” teatas ta mulle ükspäev armulikult ja ma uurisin ta nägu väga põhjalikult, et ega ta mingit jama ei aja või peenelt ei iroonitse.
“Teen või?”
“Nojah, sa ju tõstad last pidevalt.”
Indeed. Lapsetõstmislihased mul lausa PUNGUVAD.
Järgmisel kuul miinus viis, jälle. Nagu ikka. GO!
—
*Lambist selles mõttes, et lastel on MILJON põhjust, miks nad ärgata võivad öösel ja see kõik on okei. Mis pole okei, on see, et nad ei oska magama jääda, selles on probleem. Tema ei maga, mina ei maga jne.
7 thoughts on “challenges”
mulle ikka nii meeldib see soeng!
Daki, sa oled nii lahe.
Ja su laps on endiselt erakordselt armas.
Vaatasin mina eile filmi Babies (http://www.imdb.com/title/tt1020938/) ja siis seal näitas Namiibia naist, kes midagi jahvatas või hõõrus vms (tegi tööd) ja laps oli seotud linaga seljale-siis ma hõikasin magamistoast (just last magama pannes) mehele, et “näe, nagu mina toas tolmuimejaga koristades!” Sest tegelikult lapsega päev otsa möllates teeb päris palju jõu- ja ilunumberid, ja 8-10km igapäevasest jalutusringist ma parem ei räägigi…õhtuks jalad päris väsinud, nagu oleks ise poksitrennis käinud.
Ma tahaks müsliretsepti ! 😀
Kristel, coming up! Ma esimese idee sain Liisi blogist, aga ma ei tee šokolaadiga, võid otsida talt: jesuisnul.wordpress.com
Hommikuti söön putru:) Ja jõu- ja ilunumbrid tulevad muidugi ära, selge see.
Ma unustasin juba vahepeal ara, et sul luhikesed juuksed on – ILUS oled 🙂 Hommikul soo putru! 😛
Selle müsliga on see värk, et annab tegelikult rohkem kaloreid kui enamik võikusid, aga on kohutavalt palju toitvam. Ka puder annab päris kõvasti, aga seda söövad paljud inimesed instinktiivselt vähem kui müslit, seega on seda kaalulangetamisel targem süüa (kui nüüd moosiga just üle ei ujuta).