Mul on kogunenud väga palju MMSe, mis algavad sõnaga “Juhanparts…”, ma peaks vist ükspäev selleteemalise kokkuvõtte tegema. Selle pildi juurde, mis sai tehtud perekond Naabrite uues Nõmme-kodus, käib aga hoopis lugu sellest, kuidas kunagi Bones ütles (jajah, minu jaoks on päriselt sarjategelased autoriteedid ju), et tited näevad esimesel eluaastal välja nagu oma isad. Et see pidi olema selline evolutsiooniline trikk, no et isadel tekiks tahtmine oma pere juurde paigale jääda, sest titt on vähemalt tema nägu.
Mila on ÕUDSELT oma isa nägu. Tähendab, neil on sama peakuju (vähemalt kukla poolt vaadates), samad kõrvad, samad silmad (ka Mila isapoolsel tädil ja tema vanemal tütrel on samad silmad), samad pikad jäsemed ja Abikaasa sõnul on Mila raudselt tema tütar, sest ka teda on sama raske äratada. (Noh, sellele vaidleks mina vastu, sest ma muuga ei tegelegi, kui panen päevad läbi last magama ja TEGELIKULT ärkab ta kergelt – siis, kui pole vaja. Kui ON vaja, ärkab ta tõesti raskelt.)
Paistab, et minult on ta pärinud vaid selle kombe pidevalt vinguda…
…ja kombe samamoodi hirmus nunnult pealt vaadata, kuidas teised tööd teevad. Ja samas olla nii-ii etteheitva näoga: “Mismõttes te töötate siin?! MUL ON JU IGAV.”
10 thoughts on “etteheide”
No lihtsalt nii meeletult armas laps on sul:) super pilt ka
Ähh, mis ma loen… Ma just vaatasin, et nii armsalt oma emme moodi. .)
Mina tean siiani ainult üht last, kes oli juba vastsündinult täpselt oma isa nägu. Nii et kui otsa vaatasid, said kohe aru, et see laps on selle mehe oma. Teiste tittede puhul olen pidanud sarnasusi vanematega otsima.
minu titt oli ka alguses oma isa nägu. no kohe nii, et alguses vaadati, et minult pole miskit 🙂 . aga noh, siis jäid silmad halliks (nüüd on rohelised juba tegelikult), juuksed on heledad… et ca 1-aastaseks oli selge, et hoopis minu nägu ikka.
mis viib mind selleni, et mulle tundub, et paarid tegelikult ka muutuvad koosoldud aja jooksul üksteise sarnaseks. sest mõnda titte vaadates ei suuda tõesti otsustada, kas ta on rohkem isa v ema nägu. ja siis jõuan hoopis järeldusele, et isa-ema on nii ühte nägu, et polegi aru saada, kelle nägu laps rohkem on.
Kui ma seda sama teooriat õigesti mäletan, mis Daki välja tõi, ja mis tegelikult ka (populaar)teaduslikus kirjanduses läbi käinud on, siis esialgu ongi laps pigem isa nägu ja mingis vanuses hakkab rohkem enda nägu minema ehk siis ilmnevad saranasused ka emaga või vanavanematega (sest laias laastus käivad teatud tunnused üle põlve).
Pirtsu – et koer läheb peremehe nägu jah:D
Osad tited on lihtsalt tite nägu (minu oma enamasti). Osad on ENDA nägu ja vanemad ainult vilksamisi käivad läbi mõne nurga alt (Manni titt näiteks). Mõned on täiskasvanud inimese nägu, tite nägu pole üldse.
Evu, see on huvitav jah, et osad tunnused käivad üle põlve. Me oleme mõelnud, et kui paaril oleks võimalus teha lõputult lapsi, et kas lõpuks hakkaksid nad üksteist välimuselt kordama? Sest geenikombinatsioone on ju lõplik hulk ja mingist hetkest peaks olema laps nr 1 näiteks lapse nr 3145 nägu.
päris kobe titt! kõik näod sobivad 🙂
Ohjah, see lõputu geneetika… Peaks oma meeletud konspektipakid välja kaevama, äratasid mu huvi 😀
Heh, mina jään enda arvamuse juurde, et Mila on sinu nägu. On sünnist saati olnud.
Aga kui see on perekonna koospüsimise seisukohalt oluline, et laps oleks titena isa nägu, siis olgu pealegi nii, nagu sa ütled 🙂
PS Osades peredes on kõik lapsed väga ühte nägu – tean peret, kus nii poisid kui tüdrukud on ühte nägu (vähemalt on seda kuni teismeeani olnud) ja vot see on naljakas.
Kairit, mõne nurga alt on ta õudselt R-i nägu. Aga kui ta niiviisi suud hoiab, nagu sel pildil, siis on jah minu kantlõug täitsa:)
Evu, jaga siis meile ka, kui oled vastused leidnud kõikidele geneetikaküsimustele:)