Abikaasa on juba mitu aega rahulolematult vannitoas kaalul seismas käinud ja pahaselt puhisenud. Kui ma lõpuks küsisin, et mis lahti, teatas ta mulle, et kaalub liiga palju. Selle peale pööritasin mina silmi: “ÄSJASÜNNITANUD naise majas roppusi rääkima…” Aga tundub, et tal on tõsi taga, sest ühel õhtul, kui ma kooki tõin, teatas ta peaaegu ahastavalt: “JÄLLE sa tõid kooki!”
Mina, olles unustanud TRAAGILISED viis lisakilo mehe… hmh, tahaks öelda, et puusal, aga ausalt öeldes, ma küll ei tea, kus tal need lisakilod end peidavad. Võibolla kuskil musklite vahel. Igaljuhul, selleks ajaks olin mina juba unustanud selle “ma kaalun nii palju”-jutu, pööritasin taas silmi ja ohkasin. “No ma söön siis ise…”
“Ei-ei, ma söön ikka ka, aga ma lihtsalt MÕTLESIN, et peaks hakkama vähem sööma…”
“Miks?”
“No tahaks üks viis kilo alla saada.”
Mille peale mina teatasin täiesti mõistlikult: “CHALLENGE. ACCEPTED.”
(Abikaasa: “Mis “challenge”? See pole mingi “challenge”!”)
Kokkuvõttes leppisime kokku (“SINA leppisid! MINA ei leppinud!”), et võistluse eesmärk on olla oktoobri lõpuks viis kilo kergem. Ma ei tea, mida võitja täpselt võidab või kaotaja kaotab, aga ma sain öelda “CHALLENGE. ACCEPTED” ja tõmmata alla lugematul hulgal fitness appe.
Noh, ma olen üritanud sporti ju teha siin natuke varem kah, aga ausalt öelda pole ÜLDSE viitsinud. Nüüd vähemalt on mul kellelegi milleski pähe teha ja pealegi saab kaalu sportimata kah kaotada. Mis muidugi ei tähenda, et ma vahel ei viitsiks nüüd sporti teha. Ühtlasi proovisin üle pika aja, millises vormis on mu kõhulihased ja kui varem suutsin ma järjest teha 70-80 ringis neid, siis nüüd venitasin kuidagi 50 välja. 50!!! Õudne. (Kätekõverdusi tuli see-eest seitse ja titt on pidanud end ise pärast seda süles hoidma, sest mu randmed enam ei tööta. Ripub mul niimoodi juuste küljes nagu ahvipärdik.)
Enihuu.
Viimased kolm päeva on olnud edukad. MyFitnessPal arvutas välja, et ma võiksin süüa päevas 1200 kcal (juhul kui ma end ei liiguta. Kui liigutan, siis selle võrra rohkem). SitUps karjub mulle kõrva, kui on aeg järgmine seeria kõhulihaseid teha (eesmärk on 150 jutti suuta). Tõmbasin sammulugeja-rakenduse ka, aga see pole eriti efektiivne, efektiivsem on MyFitnessPalile öelda, kuidas ja palju ma kõndisin ja ta ise teab mulle öelda, palju ma kulutasin. Näiteks ükspäev käisin Stromkal jalutamas ja kulutasin üle tuhande kalori! Mila on muidugi äärmiselt amüseeritud, kui ma temaga koos tekil vedelemise asemel järsku üles-alla vehkima hakkan, telefonist kostev treeneri-vile taustaks. Ma võin jumala kindlalt vanduda, et täna ta ütles “Emme. Loll.” Aga no mis tal viga naerda, tema koosnebki põhimõtteliselt ainult kõhulihastest, mille külge on kinnitatud pea ja jäsemed.
Seega vuhin ma häbi tundmata harjutusi teha ja kui ei viitsi enam, siis… No siis polegi midagi.
Selle kõige tulemusena valutavad mul tänaseks KÕIK kohad, eriti see koht, kuhu tavaliselt tramp stampe tehakse. Ilmselgelt pole keha enam ÜLDSE harjunud, et temaga mingeid harjutusi tehakse.
Ma ei tea, mis taktika on Abikaasal. Esmaspäeval sõi ta šokolaadi, eile jäätist. Noh okeeeei, ta tõesti liigub päev otsa ja on muidu sportlik ja tubli, AGA IKKAGI. It is on!
Viis kilo, see peaks olema ju kukepea. Onju!
Onju?
Guys?
…
19 thoughts on “daily challenges”
eee… Sit-ups ongi tavalised istessetõusud või? Päris üles välja teed neid? Ma üldse ei taha su entusiasmi kuidagi õõnestada, aga minule, kellel mul on kaugelearenenud professionaalne kretinism kõlab see “eesmärk on 150 istessetõusu jutti suuta” nagu “eesmärk on saada püsivad ja tugevad alaseljavalud”.
Et siis jäta alaselg ikka maha nende sit-upside käigus ja treeni pigem aega, mitte korduseid:) (vbla sa teedki kõik väga ilusti, sry sel juhul, lihtsalt praegu jäi selline mulje)
Edu
Oot, Kaisa, mismõttes aega? Et kaua jõuan hoida või… Ma ei saa aru. Sellest saan aru, et alaselg maha jätta, aga mis tähendab “aega, mitte korduseid”? Ma muidu olen teinud erinevaid, noh niimoodi, nagu mul üks treener kunagi trennis tegi. Erinevaid istessetõuse – kõrvale, vahele jne.
Mulle täiega meeldib see “pekk-be-gone”-klubi! Nimi: accepted.
Ei, tähendab, jah, ma suhtun neisse kaloritesse üsna lõdvalt. St et mul on jäänud tegelikult harjumus tervislikult süüa ja ma väga hästi tunnen ära, mis on liig. Et mul pole seda tunnet, et oi, kust küll need kalorid tulevad, ei tea… Noh nagu mõnedel on, et kui hakkavad kirja panema, siis kohe saavad aru, et oih näed, näksin! Ei, ma tean väga hästi ja sellepärast ma suhtun suht lõdvalt sellesse FitnessPali soovitusse. See rohkem siuke sportlik entusiasm. Näljutamiseks ma polegi võimeline.
Peeter, muide, pane tähele, oktoobri lõpuks viis kilo on täiesti reaalne/tervislik… Me alustasime ju septembri lõpupoole, ehk 0,5-1 nädalas ongi praegu arvestatud.
Ja noh, ma TEGELIKULT saan ju aru küll, et praegu pole aeg mingi siukse asjaga tegeleda, aga see ongi siuke ajaviide rohkem. Ongi endal siuke huvi näha, et kas õnnestub siis kuskit midagi alla saada. Ma räägin noh! Raseduskaalu polnud MINGI PROBLEEM alla saada! Tegelt ka!
Luize! Aga näed, ma ju kirjutasingi, et ma tean küll, et süües saab kaalu alandada:) Ja ma teen küll vaheldusrikkalt neid kõhukaid, mul mingi teoreetiline baas ikka on. Õnneks. Mis ei tähenda, et ma ei võiks vigu teha, kindlasi teen. Aga ma õnneks päris pea ees peale ei lennanud. Ja mulle kuidagi on see hirmus oluline suuta neid va istessetõuse ka palju järjest teha. Erinevates vormides. Kui üldse ei suuda – nagu praegu – siis see tekitab masendust.
Tafkav, üks, mis veel on hea – oled kõhuli, siis toetad end käsivartele ja varvastele ja katsud olla sirgena. See nõuab TOHUTUT pingutust! See on räme ikka! Aga muide, seda sinu asja ma üritasin Blunti kontserdil (hakkas igav mingi hetk istuda), aga mul ei olnud täpselt meeles ja tundus, et see on liigne koormus randmetele, ma vist tegin valesti seda…
kusjuures.
kui ongi nö “päris sit ups”, ehket tirid kogu ülakeha vertikaali, siis tegelikult on kasutu töö. põhimõtteliselt teevad enamus tööd ära reiepainutajad, mis paljudel inimestel niiehknaa on lühenenud ja pinges.
kõhu pikilihas, see põhi sicpack lihas, ulatub rinnaku alt häbemeluuni, seega TEGELIKULT piisab vaid sellest, kui abaluud maast lahti saada. aeglases tempos, öfkoors. niisama rahmimine ei mõju kuidagi. nö crunching, siis.
niisama igaks juhuks mainin, et keski tühja tööd ei peaks tegema (:
5 kilo kuu ajaga on natuke palju (kui ei ole just tegemist eriliselt rasvunud kerega). Üldiselt, mis kiirelt läheb, see kiirelt tuleb.
0.5-1 kilo nädalas on enam vähem OK. Ja selle saab maha toiduvalikut piirates ilma liigse rahmeldamiseta 🙂
Muuseas, kui sa oma lihaseid treenid, siis kaal tõuseb, kuna lihas kaalub rohkem kui rasv. Ja kõhulihaste treening ei kaota rasva kõhu pealt vaid igalt poolt.
ma tahan ka, seega lets go, 5 kilo kuus on ABSOLUUTSELT PARAS, poole kilo kaupa tilgutada on mõttetu, motivatsioon jõuab tuhat korda vahepeal ära kaduda…
Kas sa oma apps-idele andsid teada ka, et oled imetav ema? 1200 kcaliga sa küll oma titte ja ennast ära ei toida.
Kle viiskend on päris hästi tehtud, aga ühinen Kaisa ja Kairiti arvamusega. Baasainevahetusest oled kuulnud? 1200 on alla selle, kui sa just 140 pikk pole. Titesöötmisest rääkimata.
Mina saan kätekõverdusi teha ainult siis, kui laps magab, ärkveloleku ajal on tema meelest maru naljakas end mu kõhu alla vedada ja seal kõditama või muid lollusi tegema hakata. Kõhulihaste tegemise ajal istutab ka end mu kõrvale ja üritab midagi samalaadset teha.:D Oota natuke, saad ka varsti omale “treeningupartneri”:D
Arvestades seda, et mu kaal sülitas mulle just 66.6kg näkku (mis on 6.6 rohkem, kui ta tohiks) ja guugelriider seejärel sinu mõtteavalduse, ei jää mul vististi midagi muud üle, kui sisiseda “CHALLENGE. ACCEPTED” ja mentaalselt kaasarvata ennast teie pekk-be-gone klubisse.
Mis te nüüd õõnestate Daki entusiasmi, eluviisi tervislikumaks muutmist tuleks ainult takka kiita:)
Väga tubli oled, et endale sellise eesmärgi võtsid ja et juba seda jõudsalt ellu viima asusid!
Ja vahet pole, mitu kilo, peamine on ikkagi tunne, et teed enda jaoks midagi head.
Kuigi jah, väike idee peitub ka nurinas nende kalorite pärast – ega me ju keegi ei taha, et sa end näljutama hakkaks, aga ma usun, et seda ei teeks sa kunagi.
Kõige parem dieet on lihtsalt oma toidulaud üle vaadata ja seda väheke tervislikumaks muutma hakata. Ja siis muidugi väiksemad kogused ja tihedamini jne, aga usun, et tead seda isegi.
Kui juba kommenteerimiseks läks, jagaks ma ka oma arvamust situpside kohta – olles ise ligikaudu aasta pilate trennis käinud, siis tõepoolest, kõik treenerid korrutavad, et tõhusam on end ikka vaid abaluudeni maast lahti tõsta. Muidugi võib ka situpse teha, aga siis on oluline, et küünarnukid maksimaalselt laiali oleks ja et toetaksid kätega kukalt, mitte kaela, nii ei tohiks küll mingeid seljavalusid tekkida. Ja muide, kui veel iga kord pingutuse ajal (e siis üles tõustes) tugevalt suu kaudu välja hingata – veel tõhusam! Selline hingamine on osa pilatese kuldsest filosoofiast. PS, kui otsid kõige tõhusamat kõhulihaste treeningut, soovitan sul pilates youtube’ida, sest ausõna, see Päriselt ka töötab. Vähemalt minul pole ükski teine treening nii häid tulemusi andnud ja challenge’it pakkunud:) See treenib just süvalihaseid ning kui ka veel end füüsiliselt liigutada, kaob polster kõhu pealt juskui iseenesest. Väike sneak peak http://www.youtube.com/watch?v=aWqetvphLEU
Jõudu ja jaksu sulle!
CHALLENGE. ACCEPTED
r on pmtslt minu kommentaari ka ära öelnud. Et tegelikult peaksid nimmelihaseid venitama hoopis, istessetõus pole tõesti kõige tõhusam kõhulihase treenimise viis. Ja mitmekesisuse mõttes peaksid treenima eraldi üla-, alakõhu ja kõhu põikilihaseid. Neid siis saab teha selili maas jalgu tõstes langetades (kui selg haige siis kõverad jalad ja peaasi on kõht vastu maad suruda. koos seljaga) ning tõstes küünarnukiga vastaspõlve puudutada. Pilatese põhimõtte järgi peaks muidugi selle järel ka seljalihaseid treenima. Ja venitama vahepeal.
Ja seda muidugi ka, et kaalu alandatakse siiski süües, treeningud on toetavad tegevused. Ja treenides ka on kõige tõhusam aeroobne treening, kui kõige tugevam rasvapõletus toimub.
Nii hea on olla tark ja samal ajal seitse kilo ülekaalus 🙂
Ma vist paaris muus kohas (Nirti juures vist nt?) olen oma lemmik-kõhulihaseharjutust ka rääkind. Võtab aega maksimaalselt kolm minutit päevas ja erivahendeid ei nõua. Istu kõvale pinnale (maha), siruta selg välja ja käed sirgelt külgedele, kõverda jalad ja tõsta varbaotsad paar sentimeetrit maast lahti. Mul endal hakkab poole minuti peal kõht värisema, kolm minutit järjest pole eluski suutnud. Aga kui see väljakutset ei paku, siis tõsta sirgeid jalgu sentimeetrikõrgusele ja hoia.
Umbes kahe nädalaga oli vahet märgata… (aga ma ausalt tunnistan, et ma olen pigem sale inime – KMI 19 – kah, seega päris kõigil ei pruugi nii kiiresti eduelamus tekkida).
Aga igatahes jõudu ja peamine, et ise rahul oled ja lustid. 🙂
paar mõnusat vaheldusttekitavat harjutust on veel.
üks (randmeidväsitav tegelt) on selline, kus oled neljakäpukil. ja tõstad AEGLASELT põlvi maast mingi 5 cm kõrgemale. õudsalt hästi mõjub, foriil.
ja teine, selline, mida annaks igapäevategevustesse sobitada.
kunagi oli teleturus müügil selline “super”vöö, mille pidi ümber vöökoha panema ja mis vibreeris kui kõhtu lõdvemaks lasi. ja reklaami põhipoint oli see, et just see vibratsioon teebki kõhulihaseid. tegi ta jee. point oligi ju tegelt sellest, et kui lasid kõhu punni, hakkas mingi andur tööle. kui tõmbasid kõhu sisse, oli rahu majas.
seega. igapäevategevustes harjutada endale sisse harjumus kõhtu sisse tõmmata.
JAH. see ei ole mingi konkreetne treeningprogramm, aga no..olgem ausad- see töötab. kui sa ikka päev läbi ringi käid ja kõhtu sees hoiad (mis tähendab- hoiad kõhulihaseid pingul) tähendab see mingi aja jooksul tulemusi (paremaid muidugi koos spetsharjutustega).
PLUSS. kui hoida sees kõhulihaseid. tekib paratamatult vajadus lükata selg sirgeks (sest küürus seljaga on kõhuvoldid, onju), lükata rind ette ja õlad taha- paraneb oluliselt rüht ja enesetunne (kuigi võib raskestiusutav olla, jajaa) ja kogu ettevõtmisest saab üks enesehinnangu boostimine, mis saab suurepärane olema. (ise ka plaanin tükk aega oma lisaviiestkilost lahtisaamist, seega- CHALLENGE. ACCEPTED)
booya!
Daki, see sinu üks lemmikuid (minu üks lemmikuid ka!) harjutusi toetad-end-käsivartele ja varvastele kannab minu teada nimetust Plank 🙂 võid proovida seda tehes veel jalgu ka ükshaaval üles tõsta ja varbaid sirutada, lisab mõnusalt pingutust.
Hmm, “minu harjutuse” puhul ei tohiks käed üldse koormust saada (õlakõrgusel õhus sirgelt), aga eks ma ilmselt kirjutasin segaselt…
r, see kõhu seeshoidmine on muidugi üldse hea harjumus. Mul ENNE oli see väga hästi arenenud, nüüd vist olen ära unustanud, sest põhimõtteliselt üheksa kuud ju harjusin mitte kõhtu sees hoidma. Seega – hea, et meelde tuletasid:) Kohtume siis kõik oktoobri lõpus ja vaatame, mis tulemused on:)
Kaaluteema ja 17 kommentaari, klassika.
Meil pere ei ole üldiselt väga magusalembene ja ma söön alati mis silma ette mälust kargab s.t. kuulan sisetunnet ja see sisetunne on kahe imetamise ajal mulle kõrva röökinud, et rohkem küpsist, kooki ja shokolaadi, mille kõige tulemusena on ka härral kena kõtu ees. A las olla, lisab väärikust.
Heheh, ma just mõtlesin täna liha ahju torgates, et pekki küll, kuidas ma ei viitsi tegelt tegeleda sellega. Eriti kui on mingi hullud päevad ja ööd ja ÜLDSE maganud pole. Siis on olulisem see hea suutäis, kui see, et kaal pole liikunud. Ma ausalt homme jälle hakkan püüdma:) Võibolla…