Käisin ükspäev raamatupoes ja veendusin, et tõepoolest. Mul on vahepeal taas üks raamat välja tulnud. Seekordne kannab pealkirja “Naistest, lihtsalt” ja kuidagi on juhtunud nii, et ma pole õieti hoomanudki, et raamat on valmis ja väljas ja nüüd ongi ta pesast välja lennanud.
Niisiis tuleb ikkagi kõike väärikalt tähistada ja seetõttu mõtlesin ma avada oma blogi mõneks ajaks külalisblogijatele. Mis tähendab, et mõni aeg avaldan ma iga nädala alguses mõne ägeda (nais)külalisblogija postituse teemal “Naistest, lihtsalt” või “Meestest, lihtsalt”. Kingituseks saavad nad kirjutamise eest raamatu, aga nende postitused ei ole mitte raamatuarvustused, vaid ma loodan näha siin huvitavaid, naljakaid, omamoodi, ägedaid ja mahlakaid arvamusi elust, naistest, meestest ja suhetest.
Et aga lugeja ei peaks passima NAGU MINGI LOLL, siis teeme nii, et iga nädala lõpus loosin ma random.org abiga külalispostituse kommenteerijate vahel ka ühe “Naistest, lihtsalt” raamatu välja, meeldib see teile või mitte. Nii et kui sa ei taha raamatut saada, aga tahaks väga midagi öelda, siis eks sa pead oma šansse kaaluma. Et kas on mõtet kommenteerida, äkki, kurat, loosiratas kukub ja saabki raamatu. Nii et mõtle hoolega!
Avapauk tuleb (loodetavasti) homme ja vaatame siis, kuidas see eksperiment välja kukub. Kui ei muud, siis vähemalt titejuttude kontsentratsioon peaks tunduvalt siinses blogis vähenema ja see pole ilmtingimata halb asi.
8 thoughts on “naistest ja meestest, õite lihtsalt”
HEI!
Vat kus lops! Käin ,loen ja naudin siin juba jupike aega sinu blogi,aga pole kordagi veel pähe karanud mõtet,et sinu raamatuid lugeda! Uskumatu.No ausõna! Ja karu seda teab kuna ma siit metsade vahelt ükskord välja pääsen,et raamatupoodi väisata.Tore igal juhul ja palju õnne trükisooja puhul!
Päikest!
mul oleks vaheldust vaja nendele pedagoogilistele raamatutele, mida ma neelan 😀 .
PS! mul isiklikult pole titejuttude vastu ka miskit, sest hea on teada, kuidas teil läheb.
Kadi, muide, Petrone Print võib sulle raamatud metsade vahele ka saata:)
Pirtsu, ma tean! Ses mõttes, et ma saan aru, et paljusid titejutud ei huvita, aga nii, nagu hakkasid mind kohe titejutud huvitama, kui ise tite sain, arvestan, et on inimesi, keda huvitavad:)
ma nt hakkasin su blogi lugema rasedajuttude pärast, siis kui ise ka rase olin. ja nüüd loen titejuttude pärast edasi. siinkohal tänusõnad mitme liigutuspisara eest, mis su blogi mu silma on toonud :).
aga muud jutud sinna vahele on muidugi nagu kirsid tordi peal, sest ka titejutuhuvilised vajavad vaheldust (aga seda tead sa vist ise paremini, ma pole lapse juurest veel kontserdile ega kuhugi jõudnud, ainult mõned korrad üle-tee-poes käinud…).
Mu isiklikud titekogemused ja mõtted jäävad ilmselt veel kaugemale tulevikku, aga huvitavad nad sellegipoolest.
Muidu ju ei mõista üldse neid noori emasid oma paanika ja mähkme-une-söögijuttudega. Nüüd sai minu enda emme ka uuesti nooreks emaks, väikevennale olen tädi õde põhimõtteliselt.. ja mõistan tänu Daki juttudele emme imelikke tujusid ja muresid palju paremini 🙂 Lisaks sellele jäävad töökaaslased muudkui emapuhkusele järjest ja nii saab köögis hommikukohvi tehes ka pidevalt ikka kuulda neid arutelusid kõrvalt või vahel kaasagi rääkida.. Tead mis mured ja rõõmud on siis oskad osavõtlikumalt küsida ja kaasa elada ka teistele 🙂
Ja neid tädi-õdesid on mu tutvusringkonnas veelgi (vanusevahe väikese siblinguga on umbes 20 aastat). Siis meil on ka oma titejutud kujunenud lapsehoidmisest rõõmudest-muredest..
Niiet täitsa hea, et keegi neid emotsioone siiralt jagab ja aitab emmesid mõista 😉
Kristel, Minni, aitäh is in order. Ja Minni, sa jõuad veel, ausalt. Või noh, mis “veel”. Pole see mingi “veel”. Ma just mõtlesin täna, et issake, ma käisin KOLMENÄDALASE kõrvalt esimest korda õues mängimas. No et nats nagu imelik või… Samas ma tunnen end pärast seda inimesena taas, kui olen korra mõnegi tunni saanud tuulutada ja kui see on ajal, kui ta niikuinii magab, siis ei ole ka süümekaid väga suuri, et mingi hülgurema või…
Dagmar! Ma homme Tartusse.Vähegi aega leian,siis lähen ka raamatuid ostlema.Jätan oma mehe ja kalli ema (kes täna ometi tee siia üle pika aja üles leidis) kodu- ja lapsevalvesse.See on see minu kiiks ilmselt,et mulle meeldib raamatuid poes käes hoida,minugi poolest-nuusutada jne. enne ostmist. Loodetavasti siis homse õhtu saan end taas magama lugeda,kui just Siim-poja mind enne ära ei kustuta (loe: väsita). Kalli.Päikest!
Pingback: “Naistest, lihtsalt” ja “Meestest, lihtsalt” | Petrone Printi tööd ja tegemised