Käisin Tartus. TARTUS!!! Kaks kuud ei olnud koju jõudnud, see on ilmselgelt mingi rekord. Aga ühesõnaga, käisin Tartus ja LÕPUKS toimus ära see nihe. Et kurat, kõik ONGI nüüd teistmoodi.
Siin olles ei saa sellest väga aru. Tundub, et mul ongi igavesti laps olnud. Pealegi pole mul ju näiteks selle korteriga või seekordse Tallinnas elamisega mingeid muid seoseid peale raseduse ja lapse. Aga kui ma nüüd lõpuks vanu radu mööda sain konnata, sain ma aru, et kõik on ikka absoluutselt teine. Veider oli, nagu kehaväline kogemus.
Samas said kõik olulised asjad ka tehtud. Sai külastada rokikat ja Underit. Sai näha olulisi naisi ja olulisi mehi. Sai juua õlutit. (“Ma olen NII õnnelik! Ma olen joonud kolm õlut ja olen NII õnnelik!!!”) Sai mängida lauajalkat. Sai kuulata mingi purjus tüübi suust kõige haigemaid nõmedusi (“Kas siis suured tüdrukud käivadki koos väljas väiksemate sõbrannadega? Kas see on mingi taktika?” Ja ainus, mis ma selle peale mõtlesin: persse, mees, ma sünnitasin kolm nädalat* tagasi ja polnud enne ka mingi modell, aga sina oled ikka idioot. Ma ei öelnud muidugi midagi, sest mind esimest korda ABSOLUUTSELT ei häirinud selline kommentaar.), mis ometi ei takistanud tal hiljem eriti häbitult mu numbrit küsimast. (Ma ei andnud. Duh.)
Pealegi tegin ma vist väikse valearvestuse riietuse osas ja tekitasin kõigis tohutult ebamugavust oma dekolteega. K. näiteks pidas vajalikuks iga sekundi tagant karjatada: “Tissid!” ja tättuu-Anton arvas, et ma võiksin bullseye endale büsti peale tätoveerida. Kellegi geniaalne idee oli veel tisside peale pandipakendi märk tätoveerida. (Ma mõtlen selle peale.) Ses mõttes, et ma üldse ei arvanud, et a) MINU partii võiks kelleski mingeid emotsioone tekitada ja b) et see tõesti nii silmatorkav on. Ma nimelt olen harjunud nüüd ju päevast päeva oma tisse vahtima ja esiteks ei tundu nad mulle midagi nii… ülekäte ja teiseks ei suuda ma absoluutselt enam suhestuda inimestega, kelle jaoks on tissid midagi muud kui potentsiaalne toidulaud. Ma loodan, et see konkreetne psühhoos möödub peagi, sest muidu võib juhtuda, et ma HAKKANGI DEKOLTEID KANDMA ja kus siis selle häbi ots!
Veel märkasin huvitavat seaduspära, et ma rääkisin titejuttu(mida ma päriselt ka üritasin vältida) peamiselt meesterahvastega. Ma ei tea, kas mulle tundub või ongi nii, aga naised justkui häbenevad titendust. Tähendab, kindlasti ongi mingi hulk neid, keda ABSOLUUTSELT ei huvita (võõrad) tited, aga tundub, et mingi häbitunne on ka titendusest rääkimisel juures. No et kui keegi peaks kuulma noort (ja võib-olla vallalist) naist ütlemas, et tited on täitsa ägedad, siis hoidku jumal, sa oled STEREOTÜÜP ja mingi hüsteeriline naine kindlasti! Ma ei pea siin kedagi konkreetset naistest silmas hetkel, just mehed panid mind sellele mõttele. Meestel puudus täiesti igasugune valehäbi tittedest rääkides. Üks sõber teatas kohe pärast õnnitlusi, et tema on juba 18aastasest saadik last tahtnud ja et niipea, kui tööga asjad jonksus, hakkab ta endale last muretsema. (Siis tükk aega me hirnusime sõna “muretsema” üle.) Teised, juba noored isad jagasid aga lahkelt oma sünnituskogemusi, nippe ja ei varjanudki vaimustust, mida väiksed inimesed neis tekitavad. Et ühesõnaga – kuidagi jäi mulje, et meestele on titendus ja sellest huvitumine uhkuse asi, täiskasvamise märk. Naiste puhul aga – kanastumine, bioloogilise kella tiksumine ja muud halvamaigulised stereotüübid.
Ja TEGELIKULT ma hullult üritasin titeteemal rääkimist vältida, aga no mida sa ütled, kui sõbrad, keda sa pole aasta aega näinud, küsivad, et kuidas läheb. Ikka ütled ju: “Ah, tead, okeilt, sünnitasin siin hiljuti ja täna olen esimest korda purjakil AUGUSTIST SAADIK JA MA OLEN NII ÕNNELIK! ÕLU!!!”
Aga jah, nüüd ma kuidagi katsun end kokku lappida, sest Daki 1.0 ja Daki 2.0 pole eriti compatible. Ja ka õllest kaob igasugune rõõm lõpuks, kui kell 12 teatavad su tissid, et võiks hakata lõpetama, naine! Ja eriti, kui sa tead, et ees ootab järjekordne 3x1h und, kui sedagi. Ega ma kusjuures ei igatsenudki purjusolekut ju nii väga, ma igatsesin kõike seda kaasnevat – psühhedeeliat, haigeid asju, mis juhtuvad after 2 am, elutõdedest pungil suitsunurgavestlusi, kuratlike läigetega silmapilgutusi ja kõike seda, mis paneb inimesi saatma sõnumeid, mida saab ainult nimetada texts from last night. Nüüd aga on üsna võimatu end näiteks Helsingisse juua, sest paratamatult pead sa olema valmis hommikul oma titele selgete ja kainete silmadega otsa vaatama ja seda on Helsingist väga raske teha.
Samas tunnen ma end nüüd nii palju rohkem inimesena, et ma ikkagi sain olla kaks tundi purjakil ja passida baaris ja samas oli kuidagi eriti hea ja kerge tunne, sest no kurat, mingid jorsid võivad mu mu figuuri kommenteerida, aga MINA JÄIN ELLU JA MUL ON ÜKS ERITI ARMAS TITT VEEL ETTE KAH NÄIDATA.
I win at life.
Kahju ainult, et mojitodega seda nüüd enam nii vabalt tähistada ei saa.
—
*Kuigi tegelikkuses kolm nädalat ja viis päeva tagasi, siis kõigi värskete emade eesõigus ja KOHUSTUS on ümardada seda numbrit olukorrale sobivas suunas.
10 thoughts on “nihe”
“Kuigi tegelikkuses kolm nädalat ja viis päeva tagasi, siis kõigi värskete emade eesõigus ja KOHUSTUS on ümardada seda numbrit olukorrale sobivas suunas.”
Kuidas sa NII RUTTU nii targaks saanud oled???? 🙂
No loomulikult Daki naised häbenevad titendust! Kõik eeldavad, et “naine=teadmised tittedest ja titendusest”, aga tegelikkus on see, et titendusega viiakse ennast kurssi siis kui endal vääks käes (või natuke enne seda kui rase juba ollakse). Häbi ju kui äkki ilmsiks tuleb, et naisterahvas ja ei teagi titendusest kõike 🙂
Daki! Ära siis liiga palju õlut joo, kui rinnaga toidad! (ok, hüppan ära lendava saapa eest, see olen ju mina, mitte anonüümne netiõiendaja, eks 🙂 Kui sa tõesti KOLM ühikut jood, siis peaks vähemasti kolm tundi rinnaga mitte toitma, eeldatavasti kauemgi, sest läheb ju aega, kuni see alkohol organismis lahtub ja selle välja, vabandage väljenduse pärast, pissid. Ma ise küll ei julgenud nõnda palju, ma pigem vahel mekkisin lonksude kaupa ja oli ka hea…
Huvitav, mis teised arvavad kombinatsioonist “õlu ja rinnaga toitmine”, nüüd on su blogilugejate hulgas arvestatav hulk kogemustega titeemasid kogunenud :).
saksamaal olla vanasti kombeks olnud just juua õllekest enne lapse rinnaga toitmist, siis tuli lapsel hea uni… no muidugi tänu alkole.
Eh, ja ma arvasin, et olen ainuke, kes on üritanud meeleheitlikult titeteemat vältida ja sattunud järjest meeste otsa, kes ise küsivad ja jutu lastele viivad. Kõige eredam näide on see, kui mõni aeg tagasi üks sõber pakkus küüti Tartusse ja peaaegu terve tee käis jutt lastest, kuigi ma muudkui üritasin muid teemasid sisse tuua. Väga kummaline oli…
märkasin ka, et need olid igas vanuses ja minuga suvalises lähedusastmes mehed, kes peale esiklapse sündi uurisid: “kas piima ikka jätkub?”, naised küsisid midagi jaburamat, stiilis “kas ta jonnib kaa?”või “kas ta on hea laps?” – mismõttes? Kahe lapse vahel jääb jube nunnu aeg, kus rinnad on väiksed ja privaatsed.
õnneks on mul autodokude vahel graaf, et mitme tunni pärast, peale mitut ühikut alkot, minu kilode juures, võib rooli istuda – erinevalt rasedusajast, kehtib see imiku puhul kaa. soovitan.
Mul pinginaaber toitis rinnaga last üle aasta ja õlut ikka vahel koju toodi. Laps õppis kiirelt nõudma ja lastearstist vanaema ütles, et kui pisut anda, siis ei juhtu midagi. Mitte et joodikud oleksid, vaid suvel papa ikka koju ostis kas õlut või siidrit.
Hmm, jaa… *mõtleb*
Ma arvan, et kui ma rasedaks jään kunagi, siis ma luban endale ka rasedana mõne Tõmmu Hiiu vahepeal harva. Minu laps ikkagi ju. Oma liha ja veri. Tume õlu, suits, kirjandus, ropud naljad, head filmid, Edward Norton, Daki blogi ja koorega kohv – see kõik peab talle juba emapiimaga sisse antama.
Nirti, mul on suur aru olla Edward Nortoniga samas reas kui essentsiaalne asi eluks.
Suits ikka nüüd titendusega koos ei käi, ka mitte rasedusega. Ega see “oma laps” ei tähenda, et teda retsida võib 😀
Kolm tundi vahet pidada toitmisega on üks teema, aga on ju olemas teatavad pumbad ja pudelid?
Catalina ja Epp, jah, ma sellest imetamise teema all rääkisin, et pump läks käiku seks puhuks. See oli n-ö peaproov linnast välja minekule, et kas töötab süsteem. Töötas kenasti.
Tikker saatis veel kliinik.ee lehelt lingi, kust saab ka arvutada, millal kehast välja läheb ja soovitati ka alkomeeter osta, samas see viimane on vist parem variant, sest standardtestid ei tunnista nt D-Lighti, mis on 2,5 protsenti ja peaks teoorias tunniga läinud olema kehast… Nende jaoks on 3 õlut ikka 3 õlut, pole vahet, kas 0,3 ja 2,6 või 0,5 ja 5,5.