Sain eile kätte raamatu “Let’s Panic About Babies!“, mis on maailma parima kaanepildiga ja täis täpselt sellist huumorit, mida mul praeguses seisus vaja on. Kui keegi soovib, võin laenata, see aitab mind praegu mõistusel hoida (koos iroonilissarkastilise side-kicki, Naabrinaisega). Just sellist suhtumist on vaja, nagu see raamat pakub, et mitte peast väga hulluks minna ja säilitada natukenegi kainet mõistust. Autorid mõnitavad kõike, mis on raseduse ja lastesaamisega seotud, irvitavad mõnuga stereotüüpide üle ja ei unusta igal teisel lehel meelde tuletamast, et cats are evil and you still don’t have cats, don’t you?! Because they WILL suck the life out of your baby!
Ja nüüd hoopis üks meem.
Kolm asja, mida soovid teha enne surma:
1. Käia Foo Fightersi kontserdil, näha laivis Dylan Moranit
2. Sünnitada
3. teleporteeruda
2. Kuule
3. Dagmariina Albertiina (keegi ei kutsu mind küll nii, ei tea miks? ma vabalt reageeriks)
1. Candide
2. p2tiplika
3. Lucy
2. selg
3. see koht kaelal, kuhu Abikaasa mind suudelda armastab
2. inkontinentsus ja prolapsia
3. inimesed, kes ei suuda hoida pikivahet
2. mingi Seppälä unesärk
2. Kirge
3. Huumorit
2. Rasedus on suurepärane!
3. Mu nimi ei ole tegelikult Dagmariina Albertiina
3. Roadtrippimine
2. Minna jõusaali
3. Hingata normaalselt
2. Iiri- ja Šotimaa
3. Vahemere äärde
2. Prõõšeš
3. Olimpiada Revolutsija
2. Vingun palju ja häälekalt
3. Vihkan väljendit “tüüpiline tüdruk”
5 thoughts on “let’s panic about memes”
Kas ma olen mingi autsaider blogija? Kas ma blogin liiga harva? Kas ma näen välja nagu ma vihkaks neid meeme? Igatahes ma ei saa kunagi ühtegi.
Susan, sa oled ju KOLUMNIST. Tead mis, tee järgmiseks kolumniks endale mõni meme hoopis! Täiesti geniaalne idee. Pealegi, ma ka kuskilt võtsin ja ei viitsi edasi saata enam viimasel ajal…
Susan, ei, kõik on väga lihtne: sa oled autsaider blogija, sa blogid liiga harva, ja sa vihkad neid meeme.
haa, me saatsime sõpradele pärast tütre sündi meili, et lapsele saab nimeks Praskovja:). kõlab ju uhkelt!
A vbla ma olen lihtsalt ajast maha jäänud. Kui ma kümme aastat tagasi (õu gaaad) blogima hakkasin, siis ei olnudki meeme 🙁