Kuhu sa need kassid suunad siis, kui titt tuleb? Ma pole seda ikka suutnud kuidagi mõista, kuidas saavad ühes majas hakkama kassid ja titt, sest kassidel on kombeks tittedele näkku istuda (kogemus olemas), vankrisse pugeda jne. Kas nad kolivad sul välja või?
Ma küll oma kasse kuskile ei suunanud, kui laps tuli. Kassid ei tee lapsest väljagi, käivad kaarega mööda, näkku ei istu, vankrisse ega lapse voodisse ei poe isegi siis, kui keegi ei vaata ja võimalust oleks.
Ma olen oma kasside suhtes väga kaitsev, lausa ülikaitsev ja valmis päid otsast ära hammustama inimestel, kes isegi vihjavad, et kassid peaks kuhugi minema. Ma ei ole kunagi aru saanud neist, kes panevad kassid magama, kui nood enam “elustiiliga ei sobi”. Loomi ei võeta nii, et kui miskit elus muutub, siis saadad nad teistele karjamaadele. Sa oled võtnud vastutuse ja pead nende elude eest hoolt kandma. Lõpuni.
That said – ma olen lugenud väga palju selle kohta, kuidas kasse lapsega harjutada. Ühe kassi, Miuksu pärast ma ei muretse. Tema ei roni kuhugi ja suure tõenäosusega hoiab lapsest eemale. Teine on natuke ettearvamatum selles mõttes, et ta pole nii pussy kui Miuks (pun not intended). Aga ma usun, et me saame hakkama. Voodi panen varsti kokku, et saaksin õpetada – see on keelatud, sinna ei tohi ronida (selleks on erinevaid nippe). Käru vastu pole mingit huvi olnud.
Mina olen üles kasvanud kassidega, minu vanemad on üles kasvanud kassidega… See ei ole kunagi minu jaoks mingi issue olnud ja ma ei oska hästi nagu mõista neid, kelle jaoks on. Kogu aeg loomadega koos elatud… muidugi oleks teine tera, kui kassid saaksid õues käia, aga see tooks ka uued ohud. Nii et, lühidalt: ei lähe nad kuhugi.
Tubli, Daki! Suurepärane kaitsekõne! Lihtsalt seal pildi all on selline lause, et “tšillimist on veel napiks seitsmeks nädalaks”, millest jäi mulje, et kohe hakkad kassidele evakuatsiooni korraldama:)
6 thoughts on “igapäevased kuusud”
Kuhu sa need kassid suunad siis, kui titt tuleb? Ma pole seda ikka suutnud kuidagi mõista, kuidas saavad ühes majas hakkama kassid ja titt, sest kassidel on kombeks tittedele näkku istuda (kogemus olemas), vankrisse pugeda jne. Kas nad kolivad sul välja või?
Ma küll oma kasse kuskile ei suunanud, kui laps tuli. Kassid ei tee lapsest väljagi, käivad kaarega mööda, näkku ei istu, vankrisse ega lapse voodisse ei poe isegi siis, kui keegi ei vaata ja võimalust oleks.
Noh, siis on kultuursed kassid:) Mul omal pole iial kassi olnud, aga naabrite kassid on need, kelle kombed mind hirmutavad.
Ma olen oma kasside suhtes väga kaitsev, lausa ülikaitsev ja valmis päid otsast ära hammustama inimestel, kes isegi vihjavad, et kassid peaks kuhugi minema. Ma ei ole kunagi aru saanud neist, kes panevad kassid magama, kui nood enam “elustiiliga ei sobi”. Loomi ei võeta nii, et kui miskit elus muutub, siis saadad nad teistele karjamaadele. Sa oled võtnud vastutuse ja pead nende elude eest hoolt kandma. Lõpuni.
That said – ma olen lugenud väga palju selle kohta, kuidas kasse lapsega harjutada. Ühe kassi, Miuksu pärast ma ei muretse. Tema ei roni kuhugi ja suure tõenäosusega hoiab lapsest eemale. Teine on natuke ettearvamatum selles mõttes, et ta pole nii pussy kui Miuks (pun not intended). Aga ma usun, et me saame hakkama. Voodi panen varsti kokku, et saaksin õpetada – see on keelatud, sinna ei tohi ronida (selleks on erinevaid nippe). Käru vastu pole mingit huvi olnud.
Mina olen üles kasvanud kassidega, minu vanemad on üles kasvanud kassidega… See ei ole kunagi minu jaoks mingi issue olnud ja ma ei oska hästi nagu mõista neid, kelle jaoks on. Kogu aeg loomadega koos elatud… muidugi oleks teine tera, kui kassid saaksid õues käia, aga see tooks ka uued ohud. Nii et, lühidalt: ei lähe nad kuhugi.
Tubli, Daki! Suurepärane kaitsekõne! Lihtsalt seal pildi all on selline lause, et “tšillimist on veel napiks seitsmeks nädalaks”, millest jäi mulje, et kohe hakkad kassidele evakuatsiooni korraldama:)
😀 Näed, ma ju ütlesin, et olen ülikaitsev, kohe võtan kõike rünnakuna:)