Privaatsusteema viis mind mõttele. Kuna ma viisin oma arvuti parandusse, siis hakkasin ma arutlema, kas IT-poistel on lubatud minu dokumentides sorida? Dokumentides, mis ei puutu konkreetsesse veasse? Ja kui neil pole lubatud seal sorida, siis kui suur on tõenäosus, et nad seda ikka teevad? Oleksin seda küsinud juba Euronicsi leti taga, aga siis mõtlesin, et kui ma ise sellele tähelepanu tõmban, et ma ei taha, et keegi mu dokumentides sorib, siis kindlasti hakatakse sorima. Kui mul peaks õnne olema ja oma asjad tagasi saan, siis tõmban ikka mingi krüpteerimisprogrammi või värgi, millega saab kaustadele passworde panna. Oma viga, et seda senini teinud pole…
Ja siis veel mõtlesin, kui eile nukralt Larssoni Millenniumi-saaga kolmanda raamatu sulgesin, et mis imelik amet see “toimetuse sekretär” seal Rootsis küll on? Ma kahtlen, et see on selline sekretär, kes minu teadmistel Eesti toimetustes on, tuntud ka nime all “juhatuse assistent”. Tema ülesandeks on siis kõiksugune juhatuse poolt delegeeritud töö ja toimetusega puutub ta kokku olmeasjades – diktofonid, kaustikud, patareid jne. Mulle tundub, et “toimetuse sekretäri” Eesti vaste võiks olla ehk “tegevtoimetaja”? Ja huvitav, millest see sama ameti (kui on sama) erinev nimetamine? Miks seal on sekretär ja meil toimetaja?
Eluliste küsimuste hulka kuulub veel see, miks täna jäi üks tramm nr 2 vahelt ära ja selle asemel läks järjest kolm nr 1 trammi. Kuna ma olen ilge bitch ja vinguja, siis ma saatsin Trammikoondisesse järelpäriva kirja, et kui tihti nad muidu üldse plaanivad veel selliseid asju ette võtta ja kas ma peaks alati kodust välja minnes arvestama, et pean kahe minuti asemel viisteist ootama – mis on päris suur vahe, kui plaanida aja peale minekut. Ega mind muidu see väga ei häirikski, sest õnneks käivad trammid suht tihedalt, nii et isegi üks vahelt ära jäänud tramm ei sega suurt, aga kui ma oleksin end Tartu bussile sättinud, siis oleksin hiljaks jäänud… (Natuke hiljem: sain kiirelt ja operatiivselt Trammikoondisest vastuse, et oli toimunud kokkupõrge autoga ja liiklus seisis mõlemal suunal pool tundi. Selge ja mõistetav. Põhjust, miks ma ei sõitnud 1-ga ja ümber ei istunud, võib vaadata kommentaaridest. Küsimus oli pigem põhimõtteline – kui sageli juhtub seda, et mõni tramm jääb vahelt ära?! Selgub, et eriolukordades juhtub. Selleks ei saa valmis olla, aga hea teada, et see polnud mingi muu error.)
18 thoughts on “elulisi küsimusi”
Ja seda kurdab inimene, kes tuleb Tartust kus bussiliiklus on olematu??????
tallinna trammisüsteem on üks geniaalsemaid asju maailmas ühes mõttes: on täiesti ükskõik, mis number tramm su peatusesse tuleb, see sobib alati! nad peatuvad ju kõik hobujaamas ja seal saad vajadusel ümber istuda. puust ja punaseks: sõidad koplist nr 1 trammiga hobujaama, astud seal välja ja ootad, kuni tuleb number… misiganes number see on, mis tondilt ülemistele sõidab (selles mõttes on ka geniaalne süsteem, et neid numbreid pole eriti vaja teada:). siis istud selle number misiganese peale ja sõidad bussijaama. või kui see ei tule, siis tuleb millalgi ikka see 2, mille peale sa lõpuks kodustki oleks saanud…. aga kui see tõesti 15 minuti jooksul ei tulnud, siis teine tramm oleks su bussijaama viinud õigeks ajaks raudselt.
Mhmh, ma tean, et ma oleks võinud sõita Hobujaama ja seal ümber istuda, mida ma olekski teinud, aga ma ju eeldasin, et kohe tuleb 2 otsa ja siis selgus, kui ta teise trammi tagant välja sõitis, et on jah 1! Mul oli valik, kas seista ja oodata oma peatuses ja saada kindlalt istuma (praegusel ajal väga oluline), või siis trügida täis trammi peale Hobujaamas ja seista püsti. Ma valisin ootamise ebameeldivuse.
Pealegi sain just ka vastuse – oli kokkupõrge autoga, sellepärast trammiliiklus seisis pool tundi. Mõistetav ja selge, hea on teada põhjust.
Triangel, Tartus ei pea ma kasutama peaaegu iialgi bussi, seal saab liigelda autoga, saab autoga kõikjale ligi ja kõikjale parkida (vs Tallinna parkimiskorraldus kesklinnas, mis on kohutav). Ja sõitsin alati marsaga, kui vaja oli. Kuigi jah, ühistransport sakib küll Tartus üldiselt.
On suht 90 % tõenäosus, et itipoisid kaustades sorivad. Vähemalt pidavat nad läbi käima deski kaustad ja piltide kaustad…Samas eks see oleneb alati itimehe perverssuse astmest…
Novot, see ongi, et mina autoga ei sõida ja Tartus olles olen pidevas hädas, et kuhugi pääseda. Enamasti muidugi tõmban jala ringi, nii et sääred sirged, kontsaplekid kulund ja õhtuks jalad valusad.
Sõbranna juurde ei saagi muidu, kui ta mulle autoga järele ei tule, sest tema juurde buss ei sõida. Ja kui ma tema juures külas olin ja naiivselt pakkusin, et “ärge mind tagasi linna viige, ma tellin takso”, siis vaadati mind kaastundva naeratusega ja öeldi, et “siia pärapõrgusse ei sõida ükski takso”.
Sellepärast ma saangi täie veendumusega öelda, et Tallinna ühistransport on lihtsalt suurepärane.
Ja ma küsiks veel, mis kell sina küll trammiga sõidad? Ma saan praktiliselt igal ajal istuma, ükskõik, kas ma alustan oma teekonda Koplist või Hobujaamast.
Arvamine, et itipoisid suure tõenäosusega kliendi kaustades sorivad, üllatab mind üliväga. Töötan ise arvutiäris, sellises väikeses pereäris ja võin emakese maa nimel (või ükskõik mille/kelle nimel) vanduda, et meie küll iialgi ei sori klientide arvutites! Isegi mõte sellest, et vaataks äkki, mis pildid tal on või mis failid sisaldavad, tundub jälestusväärne – nii nagu ma ei vaata teise inimese käekotti ega ava kellelegi teisele tulnud kirja. Elementaarne.
Võibolla kuskil tõesti on mingid igavlevad pervod itimehed, ei tea… see pigem siis erand kui reegel, ma arvan.
P.S. Seda imestan mõnikord küll, kui kellegi arvuti taustapilt on midagi eriti intiimset ja isiklikku, oma poolpaljas pruta või näiteks ka paljas laps, sest sellest ei ole võimalik puht tehnilistel põhjustel mööda vaadata ühelgi itimehel.
mul sama küsimus, et millal sa küll sõidad? ma ei ole vist elu sees tallinna trammis (ega trollis ega bussis ega elektrirongis) püsti sõitnud, mulle lihtsalt meeldib istuda ja kohti ju jagub:)
mind paneb imestama, et inimesi paneb imestama see, et Tallinna transpordis istuma ei saa. ega ei saa küll alati kui 9ks tööle sõita või sealt nt 5 -6 paiku koju tahta sõita. isegi lõuna ajal on probleeme. kui sõita aegadel, kus tööinimesed ei sõida, siis vb tõesti ei ole probleeme istuma saamisega 🙂
Ma jälle olin kuramuse vihane tlna ühistranspordi peale, kui jaksasin veel tudengina mittetallinlase piletit osta ja 17ga sõitsin. Vahepeal, kui buss lihtsalt ei tulnud (ja mõnikord niisama ka, kui iga buss tuli), EI MAHTUNUD inimesed peatuses bussi (seda küll täistundidel). Ma ikka surusin, sest no kammoon, kui ma niigi sellist raha maksan… Ja siis ma mõtlesin, et kes küll neid bussigraafikuid korraldab, see pole vist viimased 8 aastat pidanud ühistranspordiga sõitma. Nüüd käin jala… proovin libedaga ja jääga mitte kaela murda ning samas jälgida, et midagi kuskilt pähe ei kukuks. Lähen 1h kooli, aga vähemalt tean, mis kell kuskile jõuan… Aga hea, kui keegi ühistransaga rahul on.
Kui see “toimetuse sekretär” oli eesti keelde tõlgitud raamatus, siis kaldun arvama, et see on tõlgi leiutis. Kusjuures kahtlen väga, kas originaalis ikka saab olla “redaktörens sekreterare”. Põhimõtteliselt sellist asja ikka olemas pole, toimetustes on kas “redaktör” või “sekreterare”, täiesti erinevad ametid.
1. Ma Tallinnas elades sain harva trammis istuma. Vedas kui peale mahtusin üldse. 🙂 Ainult siis jagus istekohta, kui enamus inimesi tööl/koolis olid.
2. Kus kandis Tartus see halb ühistransport on? Ma olen kolm-neli aastat juba Ropkas ja Karlovas elanud (vaheldumisi) ning probleeme bussidega on paar-kolm korda olnud ainult. Vedamise asi?
3. Minule meeldib mõelda, et it-mehed ei vaata pilte ega muid faile. Kuid igaksjuhuks krüptiks asjad ära küll jah, et järgmine kord sellele mõtlema ei peaks.
karmavärk äkki jälle – ma käin tööl 9-st 5-ni, ühistranspordiga, ja istun alati (ja minust jäb veel vabu kohti, ma ei peksa lapsi ja rasedaid istmetelt minema:D). aga nagu teada, ma see-eest ei saa iial taksot; ja minu jalakäimismarsruutidel ei roogita kõnniteedelt lund. maailm on tasakaalus!
Eh, ühistranspordiga on vist nii, et kuidas kellelgi joppab. Siit, algpeatusest minnes saan alati istuma, sest siit ei lähe eriti inimesi linna poole minu aegadel (läheb viie paiku). Kui ma Paberist peale lähen, on alati 2 puupüsti täis, olenemata kellaajast (14-18 vahel alati). Tühjemaks läheb korraks Hobujaamas, kui saab istme rabada ja uuesti Balti jaamas ja Sirbis. Ehk ebaõnne korral tulebki pea koduni püsti seista, mille üle ma muidu vist ei vinguks, kui noh, valus poleks. Tartus ma armastasin 31, see viis alati kuhu vaja, aga nüüd kaotati see ära, nii et võib öelda, et on tõesti sitt lugu seal. Kohati.
Maire, peakski uurima, mis originaalis oli, mind hakkas see asi tõsiselt huvitama.
Ylle, ma arvan, et sel juhul on nii, et oleneb inimesest. MINA ka ei vaataks, aga tean inimesi, kes vaataks, nii et… Mnjah. Ma just mõtlesin, et ei tea, kas see kuskil kirjas ka on, et nad nagu ei tohiks.
“redaktsionssekreterare” on originaalis.
mh, ilma selle ülearuse s-ita seal keskel muidugi:P redaktionssekreterare.
Ahhaa! Ongi neil valesti tõlgitud. Redaktion annab ingliskeelseks vasteks “editorial”, mis pole mitte TOIMETUS, vaid pigem võiks seda tõlkida kui TOIMETAV, ehk siis eestikeelne vaste oleks ikkagi tegevtoimetaja.
kui on otsustatud,millega faile krüptima,hakkad,või keegi jagab kogemusi,siis ise kuulaks ka hea meelega,mis teised räägivad, microsoft private folderid,kasutasin ise münda aega.
Ma tõmbasin Sofonicsi Folder Soldieri ja unustasin mõne nädala pärast ära selle programmi nime. Siis eile otsisin mööda arvutit taga, et kus ja mis. See on siuke imelik programm, et pead programmist lukku panema ja kui tahad kausta avada, siis pead ka selle proge üles otsima. Ja kui unustad, mis proge on, siis ongi kellad:D A ma paremat pole leidnud veel, miks oleks ka tasuta.