- Kioskid. Ma ei saa aru Tallinna kioskitest. Tartus on kioskid, mis on funktsionaalsed – sealt saab krõpsu, limpsi, talongi ja ristsõnu. Suitsu kah. Ja peale on kirjutatud R-Kiosk. Lihtne, selge, konkreetne. Pole küsimustki, kaua nad näiteks avatud on, sest R-Kioskid on vist kõik sama kaua avatud. Aga Tallinna kioskid… appi! Alguses ma arvasin, et see on mingi üks anomaalia-kiosk, millest ma mööda juhtusin sõitma, aga siis ma sain aru, et igas tähtsamas bussi-, trammi- või trollipeatuses on üks selline. Seal müüakse MÜSTILISI asju. Näiteks kaisuloomi. No jumal hoidku, MILLINE INIMENE ostab kioskist kaisuloomi?! Ja siis müüakse seal veel igast kummalisi sädelevaid ja säravaid asju, küünlaid, juhtmeid, susse, säraküünlaid ja nii edasi. Müstika. Müüjad räägivad eranditult vene keeles ja enamasti näitavad arvet väikese kalkulaatori pealt, kui ma vene keelest aru ei saa. Ahjaa, ja nende aknad on täis erinevaid silte ja kleepse. Näiteks on ühe kioski aknal ajalehest välja lõigatud (peal?)kiri “РЕФЕРЕНТ”. Mis see peaks tähendama, ma ei tea.
- Linnud. Mu maja vastas on park (ja see pole see kalmistupark, eks, tehkem see kohe selgeks. Seal pole mänguväljakut, seal on vaid paar suurt kivi.) ja igal hommikul, kui ma kohvivett ootan, vaatan ma aknast välja. Vaatan ka igal õhtul, sest ma olen harjunud aknast välja vaatama. Ja tükk aega ei saanud ma aru, mis on täpselt valesti. Peaks ju olema ideaalne, et mul on akna taga (teoorias) rohelus. Ning ühel hetkel ma taipasin – siin pole ÜHTEGI lindu. No kurat ja perse, see ajab lihtsalt vanduma. No kuidas nii saab, et pole linde?! Iga inimene, kes on Tartus elanud, saab aru, mida ma silmas pean, kui ma räägin lindudest. Tartus on linnud igal pool, eriti on nad sellistes kohtades nagu pargid. Ja selles on alati olnud minu jaoks midagi fantastiliselt müstilist, kuidas nad õhtuti kogunevad, siis kisades lendu tõusevad… Ma igatsen linde!
- Taksod. Proovisime tellida reede õhtul kell pool 7 taksot siia maailma lõppu, et Raekoja platsi abikaasa saaks. Helistasime läbi üheksa taksofirmat ja tulemuseks null. Pidime ikka oma sõitvale risule hääled sisse ajama ja ma viskasin poisid linna ära, sest oli kiire ja puha. No aga palun öelge mulle, MIKS ei ole võimalik reede õhtul, veel täiesti normaalsel kellaajal, saada taksot? Minu kahtlus on, et mitte keegi ei viitsi siia pärapõrgusse sõita. Aga muidu on mul alati Tallinnas taksodega jamasid olnud, no ei ole võimalik siin linnas taksot saada. Müstiline. Peaks vist paar taksojuhti ära kodustama, aga ka see on praegu raskendatud, sest taksojuhtide kodustamine tuleb kõige paremini välja siis, kui saab alkoholiga sõbrustada. Oh alkohol, kuidas ma igatsen sind!
Aga eile nägin ma oravat. Nii et kõik polegi päris lootusetu, eks. Ja täna käisin ma esimest korda rasedate joogas ja ma tunnen, et äkki see on koht, kus ma ei tunne ennast varsti enam võõrana. Sest ma tunnen end siin kõikjal võõrana. Isegi bussis ma istun ja tajun, kui out of place ma olen.
Muudest mõtetest teine kord. Ma proovin koguda positiivsust.
25 thoughts on “asjad, millest ma Tallinnas aru ei saa”
ühe näruse orava eest ma annaks vabalt kõik tartu hakid ära! neid pole mitte ühtki amsterdamis, ja ma olen otsinud küll!
linde on jälle kõik kohad täis. nii et elu tallinnas pole üldse nii kole, männi pargis on terve armee oravaid näiteks 🙂
Kas neis põnevates kioskites kauni nime ja tarbijasõbraliku hinnaga odekolonne enam polegi? Olen trehvanud neid nägema kaisuloomalaadsete toodete kõrval, mis kaunis kooslus.
Referent on üks venekeelne ajaleht ka muidu
Põlise tallinasena võin öelda, et neid kaisukaruputkasid on ikka kordades vähem kui vanasti. Enamus neist ongi Kopli pool, ja siis teine ports Lasnamäe pool. Mujal eriti ei. Ja mulle need putkad meeldivad, sest sealt saab täiesti ootamatut kama. Umbes nagu Selecti kataloog 🙂
Ja kas sul ei ole isegi tuvisid seal? Aga kui sul suur igatsus on, siis Balti Jaamas trollipeatuse juures põõsas oli vanasti alati varblaseid.
Ja taksodega on tõesti alati jama olnud, eriti kui su asukoht jääb nende põhitrajektoorist vähe kõrvale vms.
Neid hakirajakaid jah ei ole, kes su auto täis sittuks jõleda kisa saatel. Aga muid linde sigineb suvel küll. Ööbikuid siiski pole nagu Tartus Bettoni taga kraavis.
Infot Tallinna teisest otsast: meil on kajakad. Suured kui elajad. Lehes oli uudis ka, kuidas kajakas ühe selle väikse koera (tsivauva :D) nokka võttis ja ära lendas. Ja tuvid hakkasid meile rõdule okstest ja muust maas leiduvast pesa tegema. Nii et hea meelega annaks nad kõik sinna sinu juurde parki ära 🙂
Ja Tallinnaga peab harjuma. Ma võin vastukaaluks öelda, et mind näiteks Tartu üldse ei armasta ja sellepärast ma sinna eriti ei armasta minna.
Jajaa, seda ma tean, et Tallinnas on lehmkajakad, neid mäletan juba eelmisest korrast. Aga hakke tahaks küll. Mul sittusid auto täis Tartus ikka kajakad ja akna peal suitsetavad ja sihvkasid söövad naabrid…
Kioskites on muidugi odekat ka, juba unustasin selle põhiteenuse. Aga seda “Referenti” tahaks kohe lugeda.
Aga ega ma ju ei öelnud, et ma nende nimetet asjade üle vinguda tahaks, ma ei saa neist lihtsalt aru. Nii teistmoodi on mõned asjad, nagu see lindudepuudus. Sellest ei saakski aru, kui poleks Tartus lindudeROHKUSEGA harjunud. Aga parte nägin täna kesklinnas, kuidas kajakad ühele peksa andsid. Kahjuks olin trammis ja ei saanud maha minna, et aidata little duckiet…
ma ei saa ka sellest tartu hakkide armastusest aru – jõledad peletised ja tüütused. tartus elades ja töötades oli töökoht neist umbes ja seda kisa ja sitta ei jõudnud ära kuulata ja vaadata.
ja tallinnas ON linde: tuvid, varblased, kajakad, pardid (viimast võib isegi vanalinnas kohata).
Nendes putkades on imelisi asju. Aegajalt unustasin ennast nende ette vaatama, mida oivalist nad pakuvad.
Ja Tallinnas elasin veel sügavamal Koplis, kui sina (kohe kindlasti), ja taksodega ei olnud mul kunagi probleemi. Ei tellides ega linnast koju sõites. Maybe I was lucky?
Küll sa varsti oled õnnelik, kui saad kärutada rahulikult pargis, vaikselt. Samas – kevadeks on linnud ikka kohal 😉
Need putkad on jäänukid lapsepõlve ajast. Siis olid need fantastilised kohad, kust sai igast nodi ka lapse taskuraha eest. Seetõttu tekitavad need vähesed järelejäänud ikka heldimust.
Äkki need linnud on parasjagu mujal? Sest meie maja taga on väga palju tihaseid ja tuvisid… Igas kohas on olnud, isegi vanalinnas oli rästas vms.
Taksodega on ilmselt see probleem, et muudel päevadel on neid piisavalt ja küll, aga reedel ja nädalavahetusel otsustavad kõik suuremates seltskondades linna ja peolt tagasi sõita ja siis on neid ilmselgelt vähe.
Tallinnas pole jah linde, seal on kassidest suuremad kajakaraiped, kes on jubedalt hirmuäratavad.
Linde pole sul seal, sest kõik skoorivad kesklinnas tammekas ja baltas süüa, ega nad lollid pole 😀
sa räägid mingist teisest Koplist jälle 🙂 aga ma panen selle Su hormoonitaseme arvele, Sulle on Tartust ärakolimine ilmselt stress nagunii, juurde veel rasedus ja mittekesklinna elukoht..
minu ületeeputka on väga nunnu, ma saan sealt odavat ja korralikku hennat, ööpäev läbi limpsi ja küpsiseid (kui tahan) ja tädid pursivad eesti keelt kah. pehmikud jms seal müügiolev träni mind ei häiri – las ostab, kel vaja.
kui su maja vastas on mänguväljakuta, kuid kivikülviga (mis on muide looduskaitse all) park, siis seal ON linnud ja ON oravad ka. ehk on aastaae natuke vale?
taksodega pole ka probleemi kohanud. hm. kuigi see pidi praegu olema teatud ajamomentidel ülelinnaline asi, et taksosid ei jagu või need ei taha igale poole sõita.
Tallinna kioskid on veetlevalt… ebastandardsed. Kui sa neid tänavapildis näed, siis adud, et sa elad sürreaalses kohas, kus on Alice Imedemaal seiklused kohe nurga taga. Ja natuke need peegeldavad ka seda, et Tallinn ei ole monorahvuseline linn nagu Tartu. Tegelikult sa ju ei igatse soomelikke korralikke ja igavaid kioskeid, ega ju? 😛
Need kajakakesed on suisa armsad. Kui kesklinnas elasin (Kadrioru kandis), sai paar suveööd selle peale üles ärgatud, et mingi rämeda kolinaga kisti prügikaste lahti. Mõtlesin, et vaabshe ülbeks läinud need pudelikollid, aga ei, hoopis väiksed õrnad linnud laamendasid seal prügikottide ja prügikasti kaane kallal.
AbFab, kajakad on muidugi õõvastavad, ma ei saa aru, kuidas saavad ühed linnud nii suured olla!
Kitty, no täpselt. See vist on ikka mingi karmavärk.
Andris, ma nii tahaks, et mul oleks linnud akna taga ka. Linnas ma näen neid igast isendeid kogu aeg:( Aga Šnelli tiigi äärde lähen kindlasti.
Catalina, ma saan aru Hitchcocki-vihjest, aga mulle see kõhedus meeldis, mida nad tekitasid. Merlin, Tallinnas ongi väga palju ägedaid asju!
taksodest: it’s not Tallinn, it’s you. And me! Mina ei saa Tallinnas ka IIALGI taksot (võibolal ei saaks teistes linnades ka, pole proovinud eriti:) Üheksa firma läbihelistamine näiteks esmaspäeval kell pool neli pärast lõunat on minu jaoks tavaline taks. Kõik sõbrad väidavad, et nemad saavad vabalt takso. Kahjuks neil ei õnnestu seda mulle tõestada, sest kui ma palun kellelgi teisel enda jaoks takso tellida, on sama jama. Well, vähemalt hakkavad nemad seepeale uskuma, et minul ON sellega probleem (enne on ikka, et “helista siis [sisesta nimi] firmasse”…
Lahendusi olen leidnud kaks, nende nimed on Tallink Takso ja Tulika takso. Hind võtab hinge suhtselt kinni, jah, aga vähemalt neil on alati autosid:)
Putkamajandus on peale kunagist alkoholimüügikeeldu iga aastaga aina suuremalt alla käinud, neid putkasid polegi praktiliselt enam järel. Iseenesest väga vahvad asutused ning erinevalt R-Kioskitest ka sobival ajal lahti (tihti isegi 24h).
Linnuvalik on meil siin muidugi teine kui Tartus, domineerivad erinevad kajakaliigid, aga näiteks meie kortermaja taga olevas prügimajas elab juba mõnda aega üks musträstas. Kui kevad/suvi tulevad ja sa kord juba saad, siis mine Šnelli tiigi äärde, seal on igasugu linde – naerukajakad püüavad kala, pardid ujuvad ringi ja tuvid ja varblased nuiavad saia. Lisaks on see veel väga hea jalutamiskoht (ka käruga).
Nojah, linnud…ma vahel tahaks, et neid Tartus vähem oleks. Olgu hakid Toomel, olgu, sobivad sinna, üldiselt (varemed ja vanad puud ja hakid). Pardid Emajõel. Kevadel tore linnukesekisa siin-seal põõsas ja puus, puhas rõõm. Aga kui ma Karlova-Ropka kandis praegu vahel hommikul ärkan koletu kisa peale, taevas on must(ja mitte ööst, vaid millestki lendavast) ja välja minnes need kurjadvaimud patseeerivad igal pool iseteadlikult ja veavad prügikaste laiali, siis – ei. Liiga Hitchcock mu jaoks. Eelmises elupaigas Ravilas oli vahel sama. Ja vat ei saa mina aru, miks mõni päev oli eriti hakilik ja miks nad mõnel päeval peidus on.
Tallinn ongi segane koht….
aga seal on head kah nt meri ja vanalinn, kunstigaleriid jne
Daki, kui sa hakkad pisikese lapsukesega väljas käima, pääääris imepisikesega, siis vähemalt ühe korra tuleb pähe mõte, et äkki see suur hull lind tuleb ja ründab last. Nohjah, muid hulle mõtteid ka samas vaimus (mis kõik last võib ohustada) aga suured linnud on osa kolemõtete programmist.Ja siis muidugi see, kui miski eriline hakkide bande (vahel ka hiidkajakate oma) otsustab omavahel arveid klaarida just hetkel, kui sa vaikselt loodad, et Nüüd Lõpuks Ehk Ometi jääb lapsuke magama. Ja sul on tehtud juba detailsed miinimum- ja maksimumplaanid, mida kõike sa selle uinakuaja jooksul ise teha saaksid (miinimum ja maksimum selles mõttes, et lapse uinak võib kesta 10 min kuni 2 tundi, eks). Aargh 🙂
Mina elan ka Tallinnas, Kalamajas täpsemalt, seega sinust mitte just väga kaugel.
Hakkasin mõtlema, et meil siin ka linnud kuhugi täiesti ära kaudnud..Paar kuud tagasi nägin vist viimati ühte hiigelsuurt kajakat maja vastas elektrikapil istumas. aga ilmselt nad ongi kesklinnas ja baltas parematel jahimaadel, ega’s väiksemad linnud nagu tuvid ja varblased sellise ilmaga naljalt kortermajade lähedusse hoia, upuks ära siia lume sisse. vb seal sinu lähedal pargis pole kellegil kombeks neid toitmas ka käia, mis neid seal siis hoidma peaks.
aga ära muretse, küll kevadel tulevad igasugu põnevamad laululinnud ka peidust välja. mina just vastupidi ei saanud eelmisel kevadel aru, Kust need linnud siia tulid ja Kuidas neid küll nii palju sai olla, Kalamaja ikkagi. ühel perioodil oleks nagu vihmamets oma linnulaulu rohkuse poolest akna taga olnud, mis lausa segas magamist.
ja kas Inter, Euro, Amigo, I.R või Marabu taksot oled proovinud või tõesti neid kõiki? Minul ka vahel pole õnnestunud siia taksot saada, eriti nädalavahetusel ning argipäevahommikuti, aga no Marabu või vähemalt keegi neist on siis ikka välja aidanud:)
Ah, eks muidugi ole lindudega igast jama, üldse ei vaidle. Ma lihtsalt räägin, et imelikult vaikne on siin, see on ka imelik. Aga Annal paistab õigus olevat, linnas ma näen neid. Ja kevadet ootan küll juba:)
minu akende taga elavad tuvid, kes maanduvad aknaplekkidel, mis jäledalt kolisevad. Pidevalt kostab akna tagant kolinat ja rabistamist. ja noh, võid ise arvata, millega need aknaplekid kaetud on…
aargh, see jutt, mida Anna räägib, on täpselt see “sa lihtsalt pole minu lemmikfirmat proovinud”. jaa, Anna, kõik on proovitud. “Kahjuks ei ole praegu kedagi saata” või siis seesama vene aktsendiga. ja ei mingeid nädalavahetusi ja hommikuid, SUVALISEL ajal.
Daki, karma, just. ilmselt olime eelmises elus mupo taksokontrollid:D
Bahahaaa:D