Äääääh. See on ALATI nii. Lugesin hiljaaegu oma vanu postitusi (jälle) ja imestasin, kui haige ma 2007. aasta sügisel olin. Ja mõtlesin: nii tore, ma pole väga pikka aega haige olnud!
Muidugi on neil juhtudel nii, et kui ära sõnad, siis sõnadki.
Eile hakkas kammaijaa pihta, kõigepealt nuusklesin ma terve koosoleku ja õhtul kodus hakkas nii paha… Palavik, ofkoors.
Nüüd ootangi kannatamatult tööpäeva lõppu, et saaks tagasi voodisse ja loodan järgmised päevad seal veeta. Mul on meenunud, kui ilgelt rõve tunne on haige olla ja mul on senini hea meel, et ma pole pikka aega pidanud seda tundma – ning suur lootus, et see on mõne päeva pärast möödas.
Ja ilmselgelt oleks mul uusi jalanõusid vaja, sest mul on ainult sügissaapad ja kõik kingad on suve omad, nii käingi ma senini paljaste varvastega. Kuigi ma arvan, et külma sain ma hoopis laupäeval Vara motikaklubi juures, kui pool Nyrok Cityt sinna esinema viisin. Vara tsikliklubi asub ju KESET PÕLDU ja seal oli mingi megatuul, mis arvatavasti kurjajuur oligi, kuigi E. mulle lahkelt oma jopet laenas.
Tegelikult polegi sel postil muud otstarvet, kui et märkida tuleviku tarbeks ära, et näe-näe! Ma olin kah 2010. aastal ühe korra haige!
3 thoughts on “#1”
Paistab, et Tartus on mingi viirus ringi liikumas. Sa oled täna juba kolmas, kellest tean, et haigus maha murdnud. Pean homme terve päeva Tartus olema, peaks vist maski ette panema või miskit 🙂
Soovin kiiret paranemist! Küüslauk ja rohkelt sooja õunamahla või taimeteed aitab iga kell!
Pidin lihtsalt mainima, et kunagi aastaid tagasi sai sõbra soovitusel Su raamat ostetud ja täna täiesti juhuslikult, huvi pärast, otsisin Su blogi üles. Ja mida ma näen: sel samal laupäeval olin ma ka Varal motoklubis. Oh, kui väike see maailm on.
On:) Aga kui aus olla, siis ma sees ei käinud, tõin ainult punkarid ära.