Meieni jõudis taas kuumus, mis tähendab, et mõte ega keha ei tööta üldse. Lubab, et nädala keskpaiku tõmbab jahedamaks, siis on plaanis natuke ringi ka rännata, ja ehk ka rohkem kirjutada.
Jäägu siia aga hoopis kaks tsitaati Pavel Šestakovilt, raamatust “Kõrgusekartus”:
Teate, ma olen ju ka üks nendest, kellel on raske oma elulugu kirjutada. Kõik mahub paari lausesse: sündisin, õppisin, ei võtnud osa, ei olnud, rahvuselt venelane.
/
Lohutada võib neid, kelle vastu oled ükskõikne. Kui armastad, siis on mehe mured ka sinu mured.
3 thoughts on “paus”
Mõnes Eestimaa otsas sadas vihma, kuuldavasti korrlaikumalt. Tartus sadanud vihm oli vaid nagu õrritamine. Välku lõi ja müristas korralikult, ent (minu poolt oodatud) totaalset padusadu ei tulnud ikka. Nii et lämbe suvi jätkub. Ootan vihma!
Kui keegi teine ei kommenteeri, siis sina ikka:) Mulle meeldisid su suvehetkeid, loo(me) neid veel!
Nii tore 🙂
Mul ikka öelda jaha midagi. Kuigi nüüd tuleb paus vist su naasemiseni, sest lähen ise ka varsti ära (ikka sinna Leetu).