Võtsin Lonnilt. Reeglid on säänsed, et lisaks neile küsimustele siin pead esitama ka oma küsimuse (mu esitatud siis on neljas, eks, te võtke edasi) järgmistele meemivõtjatele, kes selle ehk su blogist üles korjavad. Nii lihtne ongi.

Ja ega ma ei saa ju vastata ühesõnaliselt, ma kohe põhjendan ikka ka, et miks ja kuidas.

1. Sinu kõige vastumeelsem linn? Tapa. Kõigepealt hoitakse mu meest seal kuid ja kuid kinni ja… Ahah, see ongi kõik. Õnneks ei saadetud teda sinna tööle.

2. Sinu kõige vastumeelsem nädalapäev? Kolmapäev. (Jah, täna!) No kohe ei ole kolmapäevad minu päevad. Juba kooli ajal olid kolmapäevad kõige nõmedamad ja kõige pikema tunniplaaniga, lõppedes eranditult igal õppeaastal 8. või lausa 9. tunniga umbes nelja paiku ja see oli ILGELT KAUA. Praegugi on kolmapäevad täielik ikaldus: reede on veel väga kaugel, tööd on alati palju ning ainuke hea asi on siis, kui on palgapäev või satuvad head sarjad olema. Täna suutsin korra ära unustada, et on kolmapäev ja kohe sain kuumarabanduse, auto hakkas jantima, benss sai otsa ja raha kah.

3. Sinu kõige vastumeelsem raadiojaam? Ma VIHKAN reklaame, ma lihtsalt ei suuda neid taluda, seega hakkavad vastu kõik raadiojaamad, mis kommertsreklaame lasevad. Kultuurireklaamid on OK. Raadio 2 kuulan, kuigi Koit ja Heidi hakkavad üsna sageli mulle ajudele ja see haige vant, Ott vist, kes soovikat juhib (täna oli tal eriline kild: “pörf” – no ikka nii haige annab olla! Isegi “pööfikt” ei suudeta enam välja öelda). See on see, et Klassika ja Tallinna raadio siinkandis ei levi… Köögis kuulan Kukut, see on hea mahe.

4. Sinu kõige vastumeelsem riietusese? Sukapüksid. Issake, kus ma vihkan sukapükse! Nad ei püsi IIALGI jalas, aga ilma ka kuidagi ei saa. Nüüd olen ma hakanud bätmänni tegema, et sukapüksid jalas püsiks. On küll veits totter, aga kes mu seeliku alla ikka vahib. Peaasi, et ei pea keset tänavat hakkama TAGASIHOIDLIKULT (loe: nii, et kõik tähele panevad) pükse kergitama.