Sünnipäevad lähevad iga aastaga aina intensiivsemaks ja napakamaks. Kõigepealt tuleb muidugi tänada emmet, kes, kui ma tuppa astusin, kohe rõõmsalt mu uut sünnipäevakleiti vaadates teatas: “Mida vanem eit, seda lühem kleit!”
Ning siis tuleb muidugi tänada mu hulle sõpru, õigemini K.-d, kes sel aastal organiseeris mu sünnipäevale pool bändist Kassidele Iirised. See tähendas, et mingi osa õhtust vaatasime me kifte poisse, kes ennastunustavalt kitra tõmbasid ja armsaid lugusid mängisid.
Ja muidugi tänan ma üldse kõiki oma sõpru, kes olid valmis peoriietes laser tagi mängima ning hiljem valmis kujuteldamatus koguses alkoholi ära tarbima (sest drinking is a sport, not a fucking fashion show!) , ning kes hoolimata mu märkusest, et kingitusi pole vaja, ikkagi mulle kingitusi tegid ja üleüldse nii übersupercoolid olid.
Alaku see aasta! Lootus uus – ja ma arvan, et ma võin seda vabalt teisendada ka muule elule. Sest viimased paar aastat on tobe seisak olnud, aga nüüd, kui lootus uus, siis võiks aina paremaks minna. Juba vaikselt lähebki:)
Muah!
[audio:https://daki.tahvel.info/wp-content/05-The-Saltwater-Room.mp3]
One thought on “aftermath”
Ikka 😉