Lõpuks saabus postkontorisse ka minu kauaoodatud Richard Castle’i “Heat Wave”. Nämm!

See pole minu jaoks esimene sarjakangelase kirjutatud romaan, mille olen Krisost tellinud. Esimene oli Barney Stinsoni “Bro Code”, mille tellisin Birxile sünnipäevaks (ja sisse kirjutasin because there’s no ho code).

Sellel teemal olen mõtisklenud ka neil päevil, kuidas reaalsused kipuvad aina enam teineteisega segunema ja põimuma. Nathan Fillion mängib sarjas kirjanik Castle’it, kelle raamatu ma alles ostsin ja loen seest tegelaste Rook’i ja Heat’i tegude kohta, kelle prototüübid on sarjas Castle ja Beckett, keda mängivad siis Fillion ja Katic… Jube keeruline, kas pole?

Tagakaanel aga naeratab mulle oma ebasümmeetrilise* näoga vastu Fillion ja iga kord, kui ma raamatu kätte võtan, õhkan ma vaikse heaoluga.

*Ebasümmeetriline on siin muidugi öeldud suurima armastusega – sest mulle tõesti meeldib ta vildakas naeratus.

Seoses Fillioniga ma ikka mõtlen, et peaks oma lemmikmeeste nimekirja vahepeal täiendama või tegema nn uusversiooni. Sest sinna tahaks ma juurde panna ka Alan Tudyki ja Fillioni ja mitu-setu teist meest…

Tudykist rääkides. Uus ja humoorikas treiler. Jään pikisilmi ootama.