Vahepeal jätavad unenäod minusse mõnusa ja sooja tunde. Ma kulgen aeglaselt ühest reaalsusest teise ja see, mis oli äsja teises reaalsuses päriselt, on jätnud sisemusse söed hõõguma.
Sel nädalal oli mitu sellist hommikut, kus ma hommikul kandsin endas kaasas hellust ja soojust.
Siis on sellised hommikud nagu täna. Ärkad ja suus on halb maitse. Unes juhtus midagi halba ja see halb eelaimus on mind praeguseni jälitanud. Ma mäletan liiga selgelt, mida ma unes nägin ja ma ei taha, et see pärisellu üle kanduks. Aga ma kardan, sest pole kedagi, kes ütleks, et nii ei lähe. Et see oli ainult halb uni. Et kõik saab korda.
Aga vähemalt ma sain täna öösel magada. Vulin sai läbi.
5 thoughts on “hommikuti”
kõik saab korda
KÕIK SAAB KORDA
K_Õ_I_K_S_A_A_B_K_O_R_D_A
irw ät avatar
ma tahtsin salaja, aga wp mäletab e-maili or midagi
irw
Mde, ma nägin unes Marju Lauristini, tennisetrennis, ma astusin ta prillid katki ja aitasin sussipaelu siduda. ei tea, mida see tähendab?
P, aitäh. Aga kahjuks oli mul õigus, eelaimdus läks täide. Eelaimus? Aimdus? Hmm… Lauristin äkki tähendab seda, et ta tahab, et sa tema poolt hääletaksid?
Ruitlane – surmaunenäod on kõige naljakamad, vahepeal. Vahepeal on nad muidugi haiged, nagu sinu puhul praegu. Kas sa päriselt suudaks kedagi pooleks saagida, kui ta paluks?
ma nägin jumala tõsiselt, et olin seltskonnas kus keegi tahtis surra, ma saagisin ta tema enda soovil lagipeast nabani lõhki ja siis ütles see mees virila näoga ja jõuetult, et see oli loll otsus. korraga vaatasid kõik mulle süüdlaslikult otsa. ärgates – no kuram, kas ma olen haige, et?
eip suudaks ma midagi ligilähedastki…