Ükspäev juhtus meil selline huvitav lugu kodus.
Vedelesime Musjaga voodis, kell oli mingi 9 või nii. Väljas hakkas juba pimedaks minema, tubades valitses selline kõhe hämarus, mis videvikus on. Järsku kuuleme – teisest toas kostab mingi hirmus pragin ja mürin. Minu esimene mõte: poltergeist! Musja esimene mõte: keegi kasutab kuskil mingit puuri.
Mina: “Ei! See tuleb MEIE korterist!”
Ja siis lõi ilge kõmakaga korgid läbi. Läksime uurima, mul ehmatusest kõht praktiliselt lahti ja jalad all värisevad. Ning mis selgus?
Pussakas, vana kurat, oli kusenud TÄPSELT selle pikendusjuhtme peale, kuhu oli ühendatud WIFI-ruuter, telekas ja muu taoline. Ilmselt oli ta roninud kenasti selle korvi peale, milles juhtmed on, ning lasknud põie vabaks ning kusel mõnuga voolata.
Ime, et ellu jäi.
Minul muidugi närvišokk ja viha pärast silme eest must. Õnneks jäi kõik terveks peale õnnetu pikendusjuhtme. Pussakas sai koslepi, kuigi ega ta vist eriti aru ei saanud, mille pärast täpselt.
Täitsa pekis ikka. Kassiomanikud, kas te oskaksite jagada nõu, mida teha, et selle rändom kusemise vastu võidelda? Vahet pole, kas liiv on värskelt vahetatud või mitte – ta ikka otsib kohti, kuhu pissida. Eriti meeldivad talle igasugused kastid ja karbid ja kotid.
Õnneks saime lahti voodisse kusemisest, aga ei teagi, mis nüüd teha. Arstid küll ütlesid, et äkki munade mahavõtmine aitab, aga tuhkagi. Peaks vist talle eraldi liivakasti muretsema?
10 thoughts on “kusik”
kusjuures ma olen kuulnud sellis teooriat, et kodukassi kohta peaks olema n+1 liivakasti. Ehk siis kui on kaks kassi siis 2+1. Mul ei ole siiani olnud küll motivatsiooni jenniele kahte peldikut pidada, aga äkki pussaka puhul aitab liivakastipargi suurendamine.
A kuidas voodisse kusemisest lahti saite? Mul käib kah liivakastis nagu murka, aga kui üksi magamistuppa pikemaks jääb, siis miskipärast saab nagu kotiga pähe, ei tea enam, kus kast, vaid peab voodi valima. Kusjuures ükskord juhtus koguni nii´, et magas voodis, sügav öö oli, siis ajas ennast püst, kuses sinnasamma, MINU TEKI PEALE!!! ja jalutas minema. Täitsa oimetuks võtab. Kuni elab päevast päeva pehme mööblita ruumis, on kõik korras, kasutab kasti ja ei tule pähegi kuskile nurka soristada, aga nagu diivani/voodi/kušeti ligi saab, nii esimese päeva jooksul ikka juhust kasutab. Ainult tugitooli pole veel enda kempsuks pidanud. Peame vist tugitoolides magama hakkama. Aga kui ta sul seda pidevalt teeb, siis targemad soovitavad lasta proovi teha, et välistada neerupõletik.
Ma ei olegi ses maailmas üksi! Ainult et meil on sittumise probleem. Alguses käis end salaja kergendamas ruumis, kus meil küttekeha asub – sitt kuivas kiiresti ära ja ei haisenud. Kui junnid enam puukasti taha ei mahtunud, ilmusid nad põrandale. Me võitlesime IGASUGUSTE asjadega, sidrunimahla/-happe veega, viirukid, lõhnaõlid, spetsiaalsed vahendid kasside ära ajamiseks (mis mõjusid tund-kaks maksimum), aga midagi ei aidanud. Ei ärritanud teda mitte mingi lõhn. Lõpuks ehitasime ukse ette ja seal käimine jäi ära – nüüd situb vanni aeg-ajalt. Sealt on vähemalt tunduvalt kergem koristada;p
Minu kassil aitas opp. Arst ütles, et osadel kassidel ei aita ja siis peaks arsti juurde viima, et äkki on midagi viga neerudes või kusagil.
Kui tal on tekkinud juba harjumus, siis ei aita ka kastreerimine. See võib tal olla ättituudi küsimus. Mu kassil oli ka see viga küljes kuni surmani. Kass+1 kasti reegel on hea, meil kulus lisakast kogu aeg ära.
Kui ta sul reeglina aga kinnistesse karpidesse-kottidesse teeb kogu aeg, ehk teed talle kinnise peldiku? Võib-olla ta ei taha käia lahtises kastis, tahab kinnises ja pimedas? Ja vaheta liiva äkki? Kassidel on omad liivaeelistused. Proovi paakuva asemel graanuleid või vastupidi, peenema või suuremateralist jms.
Meil on kinnine kast, aga ma kahtlustan, et siin ongi mängus mitu faktorit – esiteks tõsiasi, et see on vana liivakast, läheb viies aasta ja ta on nii läbi imbunud ja ära kulunud juba, et peaks tõesti uue ostma. Teiseks see, et ta Miuksuga jagab. Kolmandaks ättitjudi küsimus muidugi ka – ma arvan, et ta tunneb R-ga mingit konkurentsi ja peab oma territooriumi märgistama. Kui ma mõtlema hakkan, siis voodisse ta hakkaski tegema siis, kui me koos hakkasime elama – ilmselt tundis end ohustatuna. Aga ma ei teagi, kuidas me lahti saime… Kasutasin ka igast kassitõrjeid (kasutasin lillede peal ka, sest ta kaabib mulda potist välja, aga siis ei aidanudki – lilled külmiku otsa, et ligi ei pääseks, ainus lahendus), aga kuidagi kasvas välja sellest. Samas mu õel on ka kaks kassi, kellest üks samamoodi pahalane ja teeb senimaani voodisse, ei saagi lahti sellest. Teisalt, nüüd nad kolisid maale ja kass saab väljas käia, äkki see aitab.
Ma arvan, et lõplikult aitakski see, kui ta saaks väljas käia, et oleks värske õhk ja lai territoorium.
Aga lisakast tuleb raudselt, vaatame, mis siis saama hakkab.
Ja PS – ma olen kassidega üles kasvanud ja kui ma midagi tean, siis seda, et nina sisse pistmine ja pahandamine EI aita, halvimal juhul teeb hullemaks ja kass hakkab kätte maksma ja sussidesse-riietessse pissima. Seekord ma küll tegin seda, aga pärast oli kohe aru saada, et ta ei saanud aru, MIS ta valesti oli teinud. No kassipsüühika, keeruline värk:)
Ja hea teada, et ma üksi pole!
Ma kusjuures nägin netis kuskil õpetust, kuidas kassi potil käima treenida… Oleks mul neid üks, siis ilmselt prooviks. Kahega ei tule välja. Ja tõesti oleks tore, kui ta vanni teeks…
Pingback: Kuidas te saate oma kodust lauda teha? « Virgo Kruve veebikodu
Huvitav, meie kasside puhul on alati olnud abi nina sisse pistmisest ja pahandamisest. Tõsi, esialgu ei saa kass aru, et pahandati koha, mitte pissimise pärast, ja võib proovida otsida uue nurgataguse, aga kuna nurgataguseid ei ole kodus palju, siis hiljemalt kolmanda korraga jõuab kassile kohale, et tuleks ikka liivakasti minna. Aitab ka see, kui kassi kahtlaselt käitumas nähes ta liivakastiga ruumi tõsta ja uks kinni panna. Aga muidugi,meil on emased, need käituvadki ehk teistmoodi.
KASSI NURKA KUSEMISE VASTU AITAB OMANIKU ISA MUNADE MAHA VÕTMINE!
Seda muidugi eelpreventiivse vahendina….
Kusjuures jäi mulle hiljuti mingis ajakirjas silma – aga kes ütleks, millises!! – pisikene lugu, kus keegi mees (loomaarst?) rääkis, et kassipeletajaist polegi kasu, sest kass püüab neid kohti siis uuesti nö enda omaks teha ja sellepärast kuseb. ja et on välja töötatud hoopis mingi vahend, kas mingi feromooniga vmt, mis on nagu kassi enda lõhn ja ta tunneb siis, etkõik on ok. Kiire oli, ei jõudnud korralikult lugeda, mõtlesin, et hiljem loen ja otsin ja proovin – aga no nüüd ei mäleta, kus oli!