Käisin mina siis praegu linnas poes (kasutasin natuke oma hunnikust sünnipäevaks saadud raamatupoe kinkekaartidest, muuhulgas tõstsin Daki-raamatu jälle riiulis rohkem esile) ja olin juba kodu ukse juures, kui järsku taskust võtmeid otsides jäi näppu helkurinöör. Märksa räpasem kui minu helkurinöör. Ja – otsas tilbendamas mitte minu armas pardikesehelkur, vaid hoopis mingi ringikujuline julla.
Esimene mõte: ma olen kellegi vale mantli võtnud, kui reedel pidu pidasime.
Teine mõte: miks peaks sel kellelgi olema minu hügieeniline huulepulk taskus? Ja minu korterivõtmed?
Kolmas mõte: keegi on mu pardikesehelkuri ära varastanud ja asendanud selle eriti osavalt enda vana helkuriga. Meenus intsident UG eest möödunud nädalal, kus Maia sõber märkis, et mul on väga cool helkur. Kahtlane…
Siis avastasin, et oot, minu enda helkur on ka täitsa olemas, kinnitatud, nagu ikka, tasku alumisse serva. Uus (või siis vana) helkur on kenasti haaknõelaga kinnitatud tasku ülaserva. Nüüd olen ma täiesti segaduses. Miks paneks keegi mu tasku külge enda vana helkuri? Ma saaks aru, kui sinna peale oleks kirjutatud näiteks tapmisähvardus või mingi muu sõnum, et siis nagu. Või kui keegi oleks teinud kingituse uue helkuri näol, et näe, Daki on nüüd topeltkaitstud. Aga see lisatud helkur on suht kulunud, ei tea, kas töötabki veel. Kuigi ma ei tea, kas helkurid võivad ära kuluda?
Igal juhul on tegu täieliku mõistatusega. Äkki keegi arvas, et see on tema jope, võttis suitsule minnes selga, leidis maast helkuri ja arvas, et on selle ära kaotanud, kinnitas minu mantli külge ja pani uuesti nagisse tagasi? Hmm.
Muidugi on variant, et ma ise leidsin selle helkuri ja panin endale külge, aga a) ma mäletan reedeõhtut hästi (kuigi sünnipäevalugu vihjaks, nagu ma ei mäletaks ei seda ega üldse paljusid õhtuid) ja b) mul on maailma coolim helkur, ma ei vaja vanu maast leitud helkureid.
Kust tuli see helkur?
6 thoughts on “helkuri mõistatus”
(Püüab elu eest UG-s toimunut meenutada.)
Meenus järgmine seik: sinu mantel oli tooli seljatoel. Mingil hetkel ma lükkasin tooli laua alla, sest rahvas vooris selle otsas edasi-tagasi. Märkasin, et sinu pardihelkur pühib maad, seega panin selle taskusse. Ja ähmaselt meenub, et seal küljes rippus teine helkur veel.
Võib olla jäi kellegi helkur sinu oma külge kinni ja haakus sinu mantliga?
Helkurid kuluvad ära ja siis ei ole neid enam mõistlik kasutada. saad ise kodus testida ka: pimedas toas riputa helkur nt. ukselingi külge ja näita kaugelt taskulambiga valgust peale. Kui helgib ilusti, peaks veel töötama.
Seal küljes oligi ta, ainult et kummaline oli, et ta teine ots oli ilusasti haaknõelaga kinnitatud. Nii et juhuslik “ülekanne” ei saanud toimuda. Haaknõelad end ise ei kinnita, ma arvan.
no helkur on igati kasulik kraam ju! Märksa kasulikum kui “peotäis mulda ja kosmose kork”…
:D:D:D
Miuke kainuse aste oli?
😉
Normaalne aste oli! Mäletasin kõike ja isegi ajutisi lünki polnud, rääkimata ringituikumisest. Väga väärikas oli kõik.