Teate ju küll minu nõrkust tomatite ja kõikide selle viljaga seotud toitude suhtes. Täna mainis Anton telefonikõnes möödaminnes, et nad söövad Uriga küüslauguga pikitud tomateid ja ma pidin kohe teada saama, kuidas ja miks ja kas ma saaks järgi teha. Tegingi siis mingi oma versiooni sellest, mis Ur ja Anton täna sõid, ehk siis kasutasin ahjuprae juures ka porgandit ja rosmariini ja puljongit ülevalamiseks. Ur ütles, et tegi ilma lisavedelikuta. Hullult rammus on see praad küll (kui retsepti loete, saate isegi aru), aga umbehää. Meie valentinipäeva täiuslik õhtusöök.

Veiseliha tüümianiga ja küüslauguga pikitud tomatid à la Ur

Vaja läheb: üks tükk veisepraadi (mul oli 670grammine), üks küüslauk, üks porgand, viis kartulit, kolm tomatit, pool pakki võid, 500 ml veiselihapuljongit, üks punane sibul, maitseaineid (pipart-soola) ja tüümiani.

Valmistamine: Lase veiselihal natuke aega toatemperatuuril seista. Seni tegele näiteks lugemisega või niisama töllamisega. Või köögivilju muidugi ka ette valmistada. Koori küüslauguküüned ja haki need. Pane ahi 250 kraadi juurde kuumenema ja tõsta küüslauguviilakatega pikitud ja võiga kaetud (ma lõikasin neli-viis viilakat ja ladusin peale lihtsalt) lihatükk ahju. Lase tal seal umbes veerandtunnike olla, kuni peale tuleb ilus tume koorik. Mul ei olnud piisavalt kannatust ja mul koorik jäi mõtteline.

Samal ajal kui liha ahjus valmista ette ülejäänud köögiviljad. Puhasta porgand ja lõigu seibideks. Koori kartulid ja lõika umbes ühesuurusteks mõnusateks tükkideks. Lõika paprika tükkideks. Poolita tomatid ja topi need küüslauku täis. Siis võta liha ahjust välja, pane temperatuur 200 kraadi juurde ja pane ahjunõusse kogu ülejäänud kraam – tomatid, kartulid, porgand, paprika. Pane liha ahju. Üldiselt arvestatakse, et kilo liha kohta tuleb seda tund aega ahjus hoida. Noh, mul läkski tunnike selle pea 700grammise tüki jaoks. Ahjaa, pane võid ka veel peale, veiseliha võib muidu kuiv jääda.

Nii. Siis vahepeal käi ja vala muudkui puljongit juurde, kuni lõpuks köögiviljad kõik sellega pea kaetud saavad. Umbes poole tunni juures riputa praad üle vähese soola (tegelt võib selle vist üldse ära jätta, ma kasutasin kaht puljongikuubikut näiteks ja seal soola küll) ja pipraga (ma kasutasin sidrunipipart). Haki tüümian ja riputa sellega lõpuks kõik üle. Käi vahepeal ikka kontrollimas, et asi töötaks kenasti. Ahjaa, mingi hetk ma panin punase sibula rõngad ka praele peale, no kuskil poole peal. Ja umbes tunni möödudes (olenevalt tüki suurusest siis) ongi sul ülirammus, aga väga hää veiselihapraad valmis. Ja need küüslauguga pikitud tomatid (ettevaatust, tulikuumad!) olid suussulavalt hääd. (Pildil on tomatid küll kartulite all peidus, aga ülemisel pildil on neid näha – veits laiali vajusid küll ja jätavad pigem punase ja vormitu massi mulje, aga ausalt, maitse on super!)

Aitäh, Ur ja Anton, ühesõnaga. See postitus oli pühendatud teile.