*Kadunud ülikoolidiplomi mõistatus lahenes. Nimelt mõtlesin suvel, et kuna aega justkui on, siis astuks magistriõppesse ja saaks natuke targemaks jälle. Hakkasin otsima sisseastumiseks vajalikke pabereid – mida pole, seda on diplom! Üritasin siis osakonnast uurida, et mis värk ja kuidas ma saaks uuesti taotleda paberit – no loogiline, et nad peaks ju duplikaate väljastama – aga sealtpoolt oli vaikus ja kuna ise ka laisk olin ja kuupäevad lendasid käest, võtsin seda märgina ning otsustasin õppimise edasi lükata. Mõneti tark otsus, arvestades, et see oleks tähendanud 52 000 krooni suurust lisa laenudele.

Täna siis hakkasin otsima oma tööraamatut, et seda tööturuametisse viia. Teen oma Tähtsate Dokumentide Kirstu lahti – sellesama, mille ma mitu korda üksipulgi läbi vaatasin, kui suvel kooliplaan oli – ja umbes teise kausta vahel vaatas mulle diplom vastu. Ma olen täiesti kindel, et see pidi vahepeal aega veetma paralleeluniversumis, sest on VÕIMATU, et ma seda suvel otsides ei näinud.

*Miuks on vist lolliks läinud. Ta mängib juba pool tundi enda kohta ülienergiliselt millegi nähtamatuga.

*Tööturuametiga on minu ameti esindajatel huvitav seis. Minu kuu sissetulekud ei tohi ületada töötu abiraha (mis on tuhat krooni). Ehk siis kui ma juhtumisi peaks tegema kuus rohkem kui ühe või kaks artiklit, on perse majas ja toetus võetakse ära. Müstiline süsteem – honoraripõhine kirjutamine on ju ainus sissetulekuallikas minu jaoks sellistel aegadel ja tööturuamet võiks ju soosida tõika, et ma vähemalt ei lase oskusi rooste minna ja mingitki aktiivsust üles näitan. Oh jah. Süsteemiga pole mõtet võidelda. Vähemalt olid nad ausad ja ütlesid, et nende kaudu pole mul suurt šanssi midagi leida – viimati pakuti minu erialast tööd nende kaudu neli-viis aastat tagasi (ei imesta, ausalt öeldes). Aga see-eest on mul nüüd haigekassa, üks mure vähem. Ja CV-online näitab, et Tallinnas on erialast tööd, nii et kui paari kuuga miskit ei muutu, siis jalad selga ja Tallinnasse tagasi elama. See väljavaade ei hirmutagi väga, kusjuures. (Ainult et kaugsuhtesse ma ei usu, ei töötanud see eelmisel korral ja nii edasi, aga selle üle saab vinguda juba siis, kui on mõtet. Ehk siis muretseme asjade pärast siis, kui need käes on.)

*Sügis on fantast, ka selline vihmane ilm.

*Püramiidharjutused (oli vist?) võtavad hullult kähku läbi. Kaks kätekõverdust, kaks lõuatõmmet, kaks jalgade tõstmist pulga otsas ja otsast peale, vähemalt kaheksa korda. Uhhpuhh. Parem oleks, et nüüd lihased jälle kasvama hakkaksid (kui pole raha, et trennis käia, tuleb ise hakkama saada oma keharaskusega – st bodyweight fitness ette võtta)!

*Ehk siis täna on jälle parem.