Mul oli ka kunagi lühiajaliselt Roomba laenuks, aga mo kass küll kartis seda kui tuld.

Käisime Pussakaga taas õues. Seekord vallutasime (või siis kallistasime) suurt pärnapuud, jälitasime pilvi ja tuulehoogu ja siristavaid olendeid taevas, jooksime maja ümber, nuuskisime meelespäid (leidsin valged meelespead, esimest korda näen sellist asja), siis korjasime tuppa sireleid ja nüüd ei saa kuidagi õueskäiguärevust endast enam välja.

Mjäu, ma ütlen tead.

–

Sikil on msnis nimeks “Minu emme  ja õde on inglid”. Nõustun temaga sajaprotsendiliselt – ka minu emme ja õde on inglid:)

–

Sirelilõhn on maailma kõige õnnelikum lõhn. Ja ühtlasi kõige kurvem.

Juba pikemat aega käib meie peres naljatlemine teemal “Ostame Pussakale traksid”. Sama tihti kui traksinaljad, käivad naljad “Paneme Pussaka kotti”. No seda kotinalja on tehtud küll ja küll ja ka realiseeritud (kass armastab), aga täna mingi imeliku mõtte ajel ostsin kassile traksid lõpuks ära.

Läks valutumalt kui ootasin. Ainult natuke üritas trakse seljast saada ja ainult natuke paanitses, kui õues käisime, aga muidu tuli esimene jalutuskäik täitsa nitševoolt välja. Kõik põõsad nuusutasime üle ja närisime natuke rohtu ja tore oli.

Väike setback toimub aga praegu, kui Miuks millegipärast võõrastest lõhnadest nii pöördesse läks, et hõhiseb Pussaka peale nagu hull-loom.

Miks ma seda kõike kaks nädalat enne siit aiaga kohast ärakolimist teen, on iseasi… Et tulla kassiga aeg-ajalt ka pärast kolimist jalutama? Hmm.

Pilte ei teinud, sest olin liiga ametis jalutamisega, aga kunagi hiljem ehk.