i’m afraid of automatic doors

Käisin eile arsti juures, kes arvas, et ma võiksin hakata katsetama gluteeni- ja kaseiinivaba dieediga. Põhjuseid selleks on mitmeid, miks me (st mina ja arst) tahaks selle dieedi mõjumist näha, üks neist näiteks see, et ta arvab mu gluteenile ja muule säärasele allergiline olevat ning see allergia mõjutab mu immuunsüsteemi ja seega ka aju ning kokkuvõtteks, ühesõnaga: paha-paha.

No selle mõttega olen ma juba pikka aega mänginud, senikaua, kui mu selle arsti juurde suunanud arst dieedi jutuks võttis. Ja kõige tagatipuks pidi säärane toitumine muidugi igati tervislikult ja kaalule soodsalt mõjuma. Igal juhul, ma olen käpp.

Või õigemini OLIN käpp, kuni hakkasin uurima, mille sees siis need kolm asja on, mida ma vältima peaks: gluteen, kaseiin ja valge suhkur.

Appike! Sisuliselt, eks, ei tohi ma isegi leiba süüa, sest seal on gluteiin sees. Arst õnneks aga ütles, et võin küll, kui korralikult mälun ja näiteks bioensüüme (VIST, pean järgi tsekkima, kas oli see sõna) lisaks võtan. No ja muidugi mu arm pasta – polegi vist pastat, mis oleks gluteenivaba. Õigemini, on riisinuudlid küll, aga olete te neid maitsnud? Need on nagu… riisist! Tehtud! Nuudlid!

Riisiga on mul üldse sellised huvitavad lood, et see on asi, mis on mind alati üsna külmaks jätnud. Jajah, ma tean küll, et ma peaksin seda sööma, sest see on tervislik ja värki, ja ma sööngi, aga lihtsalt mul pole kunagi riisi järgi isu olnud. Ausalt. Mul on olnud isu igast asjade järgi, no näiteks tomatite või kohukeste või kiirnuudlite või kartulipudru või frikadellisupi järele, aga mitte riisi. Never. Noh, nüüd siis tuleb hakata õppima seda sööma.

Ja õnneks on mul kartulid, liha ja juurikad, mida võin nüüd lõppematult süüa. Ainult et, mnjah, pasta ja jogurtišeigid on praeguseks siis minevik.

Eks siis näis, kuidas läheb. Asja muidugi ei tee lihtsamaks ka Inimene, kes võikski ainult pooltoodetest elada, mul aga nüüdsest enam pool- või valmistooteid tark osta pole. Ja kui aus olla, siis olen ma alati asja niimoodi ka eelistanud.

Tupsud, on kellelgi kogemusi sellise asjaga? Vabalt jagage palun! Vaatame, kuidas see eksperiment läheb, hoian teid kindlasti kursis. Ja ehk ilmuvad siia vahelduseks ka uuemad ja põnevamad retseptid.

PS: Päikse käes trenni teha oli täna surm.

15 mõtet “i’m afraid of automatic doors

  1. M.

    ma olen endas alati pisut kahtlustanud ülitundlikkust laktoosi ja gluteeni suhtes ja aegajalt olen katsunud neid sisaldavaid toite seega ka vältida. muidugi aga joon ma endiselt edasi koorekohvi või lausa lattesid; piimata tehtud pudrud mulle eriti ei maitse (lisaks, kui ma ilma piimata putru teen, siis sinna lihtsalt tuleb lisada moose ja suhkruid jms).. ja olgu mis on, aga vahel lihtsalt tuleb isu leibade, saiade, pastade järele. see pidada olema ka nii, et mida organism ei talu või ei taha, selle vastu tekib suurem isu ka, enne kui keha on päriselt puhastunud ja ära harjunud. nagu suhkrudki.

    ma võin siinkohal eksida, sest ma pole kunagi päriselt arstiga sellest rääkinud, aga kas nt isetehtud (või eriti öko-) leivad ainult rukkijahust (seega ei sisalda ei pärmi ega nisugluteeni) sobivad tarbida? mulle paistavad nad üsna hästi mõjuvat. ja mu meelest on ka mingeid erinevaid pastasid, mida tehakse nisugluteenita, aga need on kallimad ja enamasti vist pisut teise maitsega…

    ju mul ei ole ka teab mis motivatsiooni – hoides gluteeni- ja laktoositarbimise võimalikult madala on enesetunne peaaegu okei (lisaks võtan veel ka poes müüdavaid piimhappebakteritekapsleid) – ja seepärast ma ei suuda täiesti välistavaid dieete väga kaua pidada. Nii et kehakaalule ei ole seni mingit mõju avaldanud ja muid muutusi pole ka eriti tähele pannud: räägitakse küll, et ajus on selgem tunne jne, aga seda ma pole tajunud, pigem kahtlustan, et mul jääb praeguses režiimis mingi osa toitaineid ikkagi omistamata või kaldun liiga palju salateid sööma ja liiga vähe sööma teravilju, ube, läätsi, tatart vms mis annaks peale kiudainete veel midagi.

    ja riis tegelt ei olegi vist teab kui tervislik. pigem lihtsalt tervislikum kui kartul või nisu. küllap aga iga muutus oma lemmiktoidus – nt kasutada liha asemel tofut või kartuli asemel riisi – mõjub muserdavalt. ja mulle lihtsalt hirmsasti meeldib endale vahel õhtuti võileibu teha ja musta teed piimaga kõrvale juua…

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      M, mulle rääkis arst, et gluteeni on ka rukkijahus, aga ta ei keelanud mul leiba päris ära ning ma arvan, et kodus jätkan ma leivaküpsetamist küll, sest leivata, huvitaval kombel, ei saa. Huvitaval kombel selle pärast, et varem ei söönud ma peaaegu üldse leiba, see on tulnud viimastel aastatel. Jah, pastat peaks olema maisist ka, Epp just jättis mulle Facebooki sellesisulise kommentaari, nii et lähen uurima miskipäev, kui rohkem raha kotis (ma miskipärast arvan, et need tooted on kallimad).

      Aga jah, see asjadest võõrutamine… Mul ei ole kunagi olnud probleeme magusaisudega, magus lihtsalt ei ole isutanud. Ja nüüd miskil ajal, kui talvel hakkasime kohukesi sööma – hoia oma piip ja prillid!, kus on nüüd tekkinud isud! Nii et seda tean kohe enda pealt raudselt, et on võimalik välja harjutada magusaisu, nii et seda ei karda. Pigem kardangi, et annan boloneesele alla mingil hetkel… Eriti raske on seda muidugi teha kõigesööjast mehe kõrval, eks ole.

      M, muide veel, arst ütles mulle, et selline varjatud talumatus pidi väga paljudel inimestel olema, mis tekitab siis sooltes põletikku ja allergilisi reaktsioone, aga mis muul viisil ei avaldugi, kui ainult pealtnäha seostamatute hädadega, nagu liigesevalud või psühhootilised hädad näiteks. Nii et võta kinni.

      Vasta
  2. pirtsu

    khmm.. mina kui väikelapse ema 😀 (kõlab ülbelt, eks).. lastel soovitatakse ka alustada gluteenivabade toitudega. gluteenivabad on siis riis, hirss, mais ja tatar. lisaks sobib kamut ja kinoa (Õhtulehes oli neist kolmest – kamut, kinoa ja amarant- pikem artikkel http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=371362&q=kinoa ja http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=371364&q=kinoa).

    Loodusperepoest või ökopoest üldse leiad head materjali. nt maisimanna on maitselt sama nagu tavaline manna. lisaks erienevaid helbeid.
    pasta kohta ma ei oska öelda. hakkad ise tegema? 😛 kindlasti leiab gluteenivabasid retsepte. mais peaks olema sama neutraalse maitsega nagu nisu.
    ja tatart on ka võimalik kasutada.

    Vasta
  3. v6

    Anna andeks, kogu see “võiks ju katsetada”, “kõik on halb”, “blaa blaa”… kõlab nagu tibijutt sanatooriumis (“meil koolitusel räägiti”). Kas te ise (sa ja ta) üldse aru saite, miks ja mille pärast seda katsetada? Sitt lippab? Olen kuri jahuuss, kõik said söön ma ää? Normaalne, mul ka kõht kui pärmitainas ja sitt lippab ka. Aga viimasel ajal aga lippab vähem ja vähem (samas vastik – tihedalt kleepuvate junnide pärast peab nüüd taas pidevalt kätt harja järgi haarama, niuug). Mitte selle pärast, et ma oleks gluteenivaba toitumist rakendanud, vaid üldiselt… üritan võimalikult vähe süsivesikut endasse imeda, mis nagu siililegi selge, tähendab selget kriipsu jahuussindusele sh suurele hulgale gluteenile (lambiarvutused ütlevad, et natu alla 20% saiast on gluteen, pool on süsivesik).

    Siit postistusest ma anamneesi võtmiseks kahjuks vajalikku infot leidnud (va mure erikaalu pärast :). Seega ma rohkem ei soki, miks ja seks ja mida üldse oodata (loodad saavutada).

    Kui sind see asi kotib, lükka googlisse (korda mööda) gluteen, tsöliaakia. Viimane on siis harvemini esinev välja kujunenud raske pasanteeria vorm… (mis ja kuidas, loe ise, kulub marjaks).

    Aga tavai, teen inetu eelduse, et kõik on kaalus kinni (rannakarbi hooaeg tulemas – vette ei lähe, korjan karpe).

    Tavai, dropi jaburad süsivesikud. Kõik muu jäta alles. Puuviljade manustamisega (sh mahlad) ole maru rahulik. Ikka peamiselt köögiviljad abiks. Uuri, mis on GI (Glycemic Index). Ürita aru saada, kuidas on omavahel seotud söögiisu ja veresuhkur ja selle järsk kõikumine ja GI. Ürita aru saada, kuidas sinu keha toitu lammutab. Hea lambi näide – fruktoos (puuviljasuhkur, kes ei tea). Fruktoos ei tõsta veresuhkru taset väga palju (me ei räägi suhkrus peituvast energiast, seda ikka saab), seega ei hävita ka efektiivselt söögiisu – oht üle süüa (kui enne sööma asumist oli juba suurem nälg). Lisaks tuleb fruktoos enne kasutamist maksas ümber töödelda. Halb on fruktoos selles mõttes, et seniks, kuni on fruktoosi lammutada, niikaua tegeleb maks selle lammutamisega _esmajärjekorras_, muu seedimine on tagaplaanil.

    Varsti hakkad aru saama seni mõistatuslikest nõuannetest “söö 5 korda päevas”, “söö kordamööda”… vms..

    Lisaks, kui sa suudad suurest osast süsivesikutest piisavalt kaua eemal olla ja ei eksi (“täna on koogipäev, eks, ikka võib ju!”), keerdub kogu ainevahetus varsti kapitaalselt pea peale – valdav osa energiast hakkabki vaid rasvadest tulema… sujuvalt… kaovad ebavajalikud söögipuhangud ja kogused muutuvad iseenesest (3 võiku asemel teed ainult ühe). Süsivesikute puudusel ei teki enam ajutist näilist loidu olekut – rasv laguneb mõnusalt ja kiiresti ja õigeaegselt.

    Kui suhkur armas, võid proovida steeviat, looduliku suhkruasendajat (maksale ka hell). Infoks – pidi ka koogi sisse käima. Looduspood.ee abiks. Mul käib suhkur vaid peamiselt kohvi sisse. Ise kahjuks kohvi sees suhkru asemel steeviat kasutada ei saa – ilma “päris suhkruta” jääb lurr “kõledaks” nong kohv ajab pikas plaanis iiveldama – kohvi tarbmine käib siin lähkritega (siin ei ole narkomaane!!!!). Seega on üle 200 või 250g pakk steeviat (15kg suhkrut), mis meenutab kokaiinipakki (siin ei ole narkomaane!!!!)

    Kahjuks ei tea, kuidas toituda ja toitumist ajastada siis, kui kõrvale sporti teha.

    Selle süsivesikute “vaba” dieedi tegin kogemata 8-9 aastat tagasi ise läbi. Täiesti kogemata sattuin süsivesikutest eemale. Kuuga kukkus kümme kilo. Ilma sentimeetritki rauda rinnalt lükamata. Katsetan jälle, teadlikult, vaikselt kukub…

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      v6, eks ma ikka andeks annan, see lihtsalt näitab, et a) sa ei lugenud korralikult, b) sa pole lugenud mu blogi eriti. Tähendab, see, MIKS mulle seda dieeti soovitati, on asi, millest ma ei räägi esialgu avalikult, aga see ei olnud seotud kaaluga, nagu ma ka postituse sissejuhatuses mainisin. Tervist puudutav info on isiklik, aga ma võin öelda, et jah, ma sain väga täpselt aru, miks mulle seda dieeti soovitati. See, et kogu see dieet ka kaalule peaks soodsalt mõjuma, see peaks olema n-ö lisaväärtus, nagu mulle öeldi, aga kindlasti ei ole see minu jaoks primaarne. Kõik selle sinu räägitud toitumise ja seedimise endale selgeks tegemise olen ma ka läbi teinud – aastal 2006 muutsin ma väga põhjalikult oma toitumise põhimõtteid, hakkasin aru saama, kuidas mu keha töötab jne. Ja kui sa oleksid mu blogi lugenud, siis sa teaksid, et ma teen väga hea meelega trenni ja üsna tublilt. Tibihalinat ikka tuleb vahepeal ette, aga sa tõesti said valesti aru – ma ei läinud arstile kurtma, et sitt lippab või on mingid õgimishood, sest seda lihtsalt pole. Arst on hoois teise spetsiifikaga.
      Steeviat soovitas tema ka, ja mett. Mett on muidugi mul kodus lademetes, sest ma ei ole harjunud asju magustama. Aga latte meeldib küll aeg-ajalt ja seda ma keelata ei kavatse.

      Heheh, naljakas on see, et kui ma sellest dieedist siin mõni aeg tagasi juttu tegin, siis keegi just kiitis kommentaarides, et näed kui tore, ei lähegi kohe lahmimiseks, et on üks koht, kus inimesed saavad rahulikult sellistel teemadel rääkida. Aga võta näpust:)

      PS. Lõppu veel Ott Kiivikase sõnad. Dieet ei tähenda automaatselt nälgimist või rasvadest loobumist või muud säärast rumalust. Ja minu sõnad: dieet on toitumine üldiselt. See ei tähenda automaatselt seda, et seda tehakse kaalu pärast.

      Vasta
  4. v6

    Aaaga teeme vahva võisteluse egiidi “sittudes saledaks” all?

    Minu masterplaan on 20 kilo. Lisaks 5-10 kilo lihasesse.

    Nalja ka: see, kui sital saab lõpuks peiteaeg otsa, ei tähenda, et sa alla võtsid 🙂

    Vasta
  5. liis

    v6, Su jutt sobis mu tänasesse hommikusse nii hästi, aitäh naerulihaste treeningu eest. 😀 Aga tõsisemalt – mul on tunne, et mina ka ei talu mingeid aineid, aga ma ise pole osanud kuskilt peale hakata, et aru saada – MIS aineid – täpselt ja ükski arst pole viitsinud mind piisavalt uurida selleks. 🙁 Nii et daki, hoian Sulle igatahes pöialt & elan kaasa, et Sul tervis ilusti korda saaks:) V6, kas Sa mingit õpetlikku step-by-step brošüüri kirjutada ei viitsiks, ma siis katsetaks meeleldi. 😛 Ja kas steevia asemel mett igale poole toppida oleks ka OK? 🙂

    Vasta
  6. M.

    Ma olen ikka otsinud (aga noh, mitte väga aktiivselt) sellist arsti, kes kuulaks ära ja oleks abiks, aga ma vist ei tea, millisest spetsiifikast sellist otsida, sest need, kellega olen kokku puutunud, tekitavad minus ränga hüpohondriku-kompleksi ja kirjutavad välja küllalt sürre rohtusid. Aga see selleks.
    Sest ise interneti teel end harides ja dieete välja noppides võib ka sattuda mingitele väga kummalistele pseudoteadmistele ja tegelikult tahaks ju, et keegi, kes TEAB, annaks kindlustunde, et teed õiget asja.
    Viimasel ajal on väga popiks läinud ka see pH-dieet, mis välistab vist ka kogu piima ja gluteeni jms (ja olgem ausad, hõlmab ka küllaltki kalli rohelise aluselise joogi igapäevast lürpimist suurtes mahtudes), aga paistab väga hästi mõjuvat, kaalu väga kiiresti langetavat. (Räägin mitte telesaadete, vaid tuttavate inimeste põhjal. Need tuttavad on muu hulgas väitnud veel ka, et on lahti saanud igasugu tervisehädadest, kehalistest psühhiaatrilisteni.) Ja mingil määral ma seda ka usun, kas või, et kui investeerida suur raha rohelisse jooki, siis esiteks on motivatsioonistiimul suurem ja teiseks saab keha võõrituste jaoks mingisuguse jump-starti, no umbes nagu antidepressandid suitsetamisest loobumise puhul vms. Ning kui juba kaks nädalat kuni kuu aega mingite muutustega harjuda, siis edasine on juba vast lihtsam.
    Aga ma ise pole seda proovinud jah.
    Oh, tahaks ka tervislikult elada.

    Vasta
  7. v6

    Just just. Ega ma tegelikult ei rihtindki kusagil näpuga näitamise teemadel. Blogisid ei viitsi enam ammu lugeda. Sellist tahtmist ka ei tekkinud, et ennast daki eluga (taas?) kurssi viia (siin ei ole grafomaane!!!)

    Kergem on esimesele jalgu jäävale pallile jalaga anda ja kommenteerida palli kummalist lendu tuules. Ja muidugi segaduse külvamise mõttes kommenteerida koledaid ketse, mis pallile paugu andsid. Eks kuulaku sealt mölast igaüks seda, mida tahab 🙂 Tõde nii ehk naa ei eksisteeri. Eriti toitumise vallas. Kõik asjad on omavahel seotud. Seoseid eirates on tulemuseks tagajärjed. Seoseid võib eirata ka sinu organism, mis tähendab, et seostele on vaja leida alternatiivsed seosed slash lahendused.

    Elukvaliteet. Kelle jaoks tähendab see head enensetunnet, kelle jaoks aga võimalust katsetada uusi asju ilma head enesetunnet kaotamata.

    Aga rääkides arstidest… arst tõesti ei tea mis teil viga on. Arst ei ole selgeltnägija. Kui teil on tõsine probleem, siis tuleb seda üksikasjalikult arstile kirjeldada. Mõned faktid võivad anda arstile vihjeid, et teid edasi õigele rajale suunat. Fuck u lambirohud, äärmusest äärmusesse kobamine. Rohud ei ole halvad, aga sa peaks teadma kohu stoorit! Arstil on analüüsid, sinul on enesetunne. Kumb on parem arst? Sina. Aga selle teise arsti abiga.

    “Aga miks ta mulle neid teste ei tee.” kuulen pidevat hala enda ümber. “Korra aastas ikka võiks ju.” Haigekassa hinnakirjas on 6 miljoni eest teste, mida teile teha võiks. Esiteks – teil ei ole nii palju verd. Teiseks – riigil pole nii palju raha. That’s it.

    [avastasin, et panen jälle mingit vabateksti. aga laseme edasi]

    Igasugu äärmsulikud asjad ei ole reeglina head. Ajutiselt ehk. Kuni “piik” on siledaks sõidetud.

    Aga kui räägime dieedist, siis mis üldse päevakorral?
    a) kaal
    b) enesetunne, nii üldine kui haigustest, eluolust (eriti laiskusest) tiginitud.
    c) tervislik toitumine – kes see keelab tervislikult toituda? 🙂

    Oled see, mida sööd. Paneme kirja ühe postulaadina.

    Miks siis osad toidud pole tervislikud?
    a) sest nad ei olegi
    b) tarvitamine vales mahus (oi, need harjumused, eks) või valel ajal (võtame süsivesikud-rasvad-valgud… ja käsitleme neid kui kütus-segu-telliskivid. väga üldistatud… aga taas kerkib pinnale märksõna balanss).
    c) kapitalism – igasugu sitaga töödeldud ained on lihtsalt odavamad, konkurentsivõimelisemad (aeg = raha; kasutame sõna aeg rõhutatuna kontekstis elu aeg… elementaarne ju, mille arvelt raha tuleb!)

    Rääkides üldiselt toidust ja selle “käitlemisest” kõhu sees, siis räägime makroterminites.

    Organism on uskumatult keeruline aparaat ja oskab valdavale osale takistustest ise lahendused leida. Aga millegi arvelt. Enamasti on selleks aeg ja energia. Aeg, et töödelda ümber ühte teiseks. Energia, et seda teostada. Ja kuskil siin vahepeal tuleb mängu prügimägi. Suurema osa sitast me suudame endast välja ajada. Osa jääb aga ringlusse alles. Ja see takistab organimi efektiivset tööd… tekivad uued haigused või ajutised haigusnähud.. etc etc etc…

    Selle makrokihi all on mikromehhanimide kiht. Valdav osa tänapäeva meditsiinist töötab täiesti valesti. Ta küll üritab sekkuda mokkrekihti aga teeb seda sepavasaraga. Ravitakse haigust ja tagajärgi aga mitte põhjust. Suur osa haigustest on kroonilised, suur osa kroonilistest haigustest on eluviisist tingitud. Seega alustaks ravi sealt, kus on mõistlik alustada.

    Jätame kõrvale geneetilised haigused ning väljakujunenud ja raskesti taanduvad haigesed. Nendega saab ainult elama õppida. Elades teistmoodi kui varem.

    Soovitan soojalt kõigil inimestel taanduda sepavasaratest nii palju kui saab (alati ei saa või ei ole (enam) mõistlik).

    Võtame sepavasara nimega antibiootikumid. See on selline tankitõrjeraketiga murdavarga maha laskmine (kes asub sinu kodus). Varas läinud, kodu ka. Aga vahel peab, siis kui on näha, et vargad tahavad vundmanedi ka ära viia.

    Suur osa organimi vastupanuvõimest on mikromaailm, pisikesed asjad. Politsei, kelle autol on kummid tühjad, kehva veega segatud kütus, ja prillid mustad ees jne jne jne. On palju vahvaid preparaate, mis pumpavad sul kumme ja lükavad roka prillidelt. Kahjuks ei teata nendest preparaatidest _enam_ palju. Veel vähem seda, kuidas nad tegelikult töötavad. Minupärast jäägugi see evolutsiooni saladuseks, et kuidas see kaadervärk täpselt töötab.

    Need preparaadid töötavad uskumatult hästi (loe, organism ise max power’iga möllamas). Ja hakkavad enamsati tööle ussskumatult kiiresti. Ei ole imeravimid, üle maksimaalse organimi kaitse- ja parandamisvõime need ei tööta.

    Läheme edasi. Võtame palaviku. Palavik ON RELV, mitte aga tulekahju, mida tuleb hävitada. Tegelikult on tulekahju, aga enamasti ohutu, kuni kõik on kontrolli all. Sitt olla palavikuga? Mnjaa, piimhape on ka vastik, aga ikka rebid rauda ja kiidad takka, et vau kui hea on. Fighting fire with fire. Palaivk on evolutsiooniliselt tekkinud relv. Aga näiteks sõbrad ameeriklased arvavad, midagi muud. Seal on palavik ise haigus. Kui arst järab palaviku ravimata (päris haige värk, huh), siis terendab kohtucase.. ahoi, raha!

    Palavik – abinõu, mitte tagajärg või põhjus.

    Haiguseid ravitakse vales järjekorras. Põiepõletikule lendab peale antibiots, mis tapab immuunsust, mis peaks ise ravima põiepõletiku. Tekib surnud ring. Hea küll, teeme ühekorra laastamistöö ära, aga mida teha edaspidi… inimest ei saa 24/365 mürkide otsas hoida. Või saab?!

    Aga mida teha? Otse loomulikult tulla organimile appi, võidelda organimiga samal rindel, varustada tega näiteks pommimaterjaliga, millest ta ise endale pomme teeb. Või hoides lahingutandri sodist vaba, süües vähem sitta, vahelduseks ka liikuda. Organim on ise parim spetsialist. Läänemeditsiin ründab ka sama vaenlast, aga teiselt poolt. Tihti lendavad pommid natuke kaugemale kui vaenlane, otse teisele poole rinnet, organismi enda pihta.

    Ahh persse, selline suurem mullinätsujutt moodi lahmimine tuli taas. Kuhugi mujale ei saagi vast jõuda, kui et öelda vaid soovitus: “see the bigger picture”. Seda teile kõigile, kes juhtuvad seda lugema. Daki blogi on lihtsalt hää auditoorium monogaamseks suuseksiks endaga (verbaalne onanism).

    Ciao, tibid 🙂

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Just-just, olen nõus sinuga v6 suures osas. Ja uau, see on vist kõige pikem kommentaar läbi ajaloo:D Eriti see palaviku-osa: kui tuleb, siis tuleb ära kannatada, sest see on organismi oma viis võitlemiseks. Kui mingi 38kraadise palavikuga kohe end paramaxi täis tõmmata, siis pole midagi imestada, kui kahe nädala pärast kukud taas voodisse ja nüüd juba põhjalikumalt. Inimesed on jah asjad sassi ajanud mõnede kohtade pealt. Ning kahjuks aina enam tuleb seda 24/365 mürkide otsas olemist, just SEE on põhjus, miks ma põhjalikumalt seda gluteeniasja vaatan – et saaks edaspidi ilma mürkideta.

      Piret, aitäh, uurin kindlasti!

      Vasta
  8. v6

    Ahjaa, ärge laske tüpodest häirda. Osad parandasin, osad on raudselt sees. Internet, raisk!

    Vasta
  9. v6

    Ahjaa, et veel “selgust” lisada, siis tuletaks meelde, et inimloomad (nagu ka teised loomad), on hästitöötavad aparaadid, millele on külge pookinud mõtteparasiidid – rumalus, tunded, otsustamisvõimetus, kangekaelsus, põikpäisus, pohhuism.

    We are cars that run on Windows 95.

    Vasta
  10. kroku

    Noh, kui sul tsöliaakia peaks olema, siis su arst on idikas. Sest seda tuvastatakse kaheetapiliselt: kõigepealt verest antikehadega ja siis kui neid on, biopsia/mõõganeelamisega. Ja enne seda ei tasuks just glutenivaba dieeti pidada, sest siis pole midagi mõõta. http://www.tsoliaakia.ee/

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.