this is your show after all

Kevad tuleb nii suure hooga, et süda pakatab rõõmust igal hommikul tööle jalutades. Iga päevaga on aina enam kuiva asfalti näha ning lõpuks hakkavad ka lumelahmakad katustelt kukkuma, mis omakorda tähendab seda, et varsti saab autot normaalselt parkida. Ja kõige suuremaks kevadekuulutajaks on ikkagi aina suurenevad lumevabad lapid hoovi peal ning see pisike teeots maja juurde, mis veel üleeile metsikult raputas ja jääpankadel sõitma sundis, kuid tänaseks oli täiesti jäävaba. Ning aknalaual on maitsetaimepotist väikesed tundmatud putukad oma nina juba mullast välja pistnud ning kunagi lähiajal saab teada, mida ma siis ikkagi seal topsis kasvatan.

Koos kevadega ostsin lennupiletid Hispaaniasse ja uue, blondi(ma) juuksevärvi. Nipet-näpet veel, sest trennikaart peab jääma järgmiseks nädalaks. Mis tähendab, et ma kavatsen hakata vihaselt võitlema selle situatsiooniga Kaal Seisab (Ebasoovitava Numbri Juures) (also known as Suveks Saledaks või Surnuks) ja lähen homme keppima.

Ha, gotcha.

Probleemiks on aga tõeliselt hea marsruudi puudus, nii et kepikõndijad, kes te Tartus liiklete, soovitage häid ringe, mis oleksid vähemalt viiekilomeetrised!

Isegi see kohutav väsimus on ära läinud, ei tea siis, kas sisemisest põlemisest või magneesiumitablettidest, mida saik soovitas süüa, nii et nüüd ma vajan jälle AINULT 12 tundi und normaalseks funktsioneerimiseks ja kella peale peaaegu-torisemisevabalt-ärkamiseks. Uskumatu, viimased kaks aastat ja mõned kuud olen ma õppinud taas magama ja mul tuleb see üsna hästi välja juba! Enam peaaegu et ei mäletagi neid aegu, mil normaalne öö koosnes 3-4 tunnist unest ning päevad olid unetusest ühtmoodi hallid ja sürreaalsed.

Sürr on õnneks ellu alles jäänud. Magamine ainult juurde tulnud. (Mõningate väikeste eranditega, nii näiteks ei suuda ma jätkuvalt magada, kui järgmisel päeval pean kaugele sõitma/kuskil esinema või lihtsalt otsustavad rohud mitte töötada, aga see on victory in my book after all.)

Paastuaja lubadus junkist selleks ajaks loobuda on peaaegu edukalt töötanud, kahe libastumisega. Ma mõtlen, et oleks ehk pidanud suuremad eesmärgid seadma, aga küll jõuab seda ka paastuajavabalt. Näiteks ostsin ma esimest korda piimavaba piima, sest pean tegelikult hakkama laktoosivaba dieeti pidama (ja gluteeni- ja suhkruvaba), või noh, kas just pean, aga on plaanis ühe eksperimendi raames. Pakki pole veel julgenud lahti teha, aga homme proovin. Räägitakse, et on ilge.

Saledaks või surnuks! Seda deviisi ei tohi unustada. Kui ainult oleks selline suur tahtejõud ja kõik…

Aga see-eest on mul “Franny & Zooey” ja Douglas Couplandi “Generation A” ja varsti peaks jõudma veel üks raamat, mida ammu ootan.

Elu on hea. Dieediga või dieedita.

6 mõtet “this is your show after all

  1. luize

    Piimavaba piim muidugi kõlab juba halvasti… aga mina oma laktoositalumatusega olen soja peale üle läinud. Maitseb nagu piim. Nad võiks sojast rohkem piimatooteid teha, jäätist isegi tehti, aga pärast seda, kui ma olin otsustanud teda sööma hakata, enam mitte. Noja na ei tea, kas sojast jogurtit saab… Aga sul vist on niisama eksperiment, nii et pärast saad tagasi minna.
    Ma tuleks kepiks koos sinuga isegi, mis ringe pidi sa liigud muidu? Ma ise olen Tähtveres tammund, aga ei tea, kas seal praegu juba tingimusi on. No ja viis kilomeetrit ei ole see pargiring muidugi ka miski nipiga. Aga ma olen arvestand, et kui võistlustingimustes ma käisin kümme kilti alla pooleteise tunni, siis rahulikumalt peaks tunni ajaga viis küll käima. Et kodust Tähtverre, seal natuke ja sis koju tagasi.
    Aga praegu on vist maastik veel nii vahelduv, et kogu mu jutt on lumme kusta… Võibolla peale lihavõtteid.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Me käisime Kärduga (okastaim.blogspot vist) eelmisel sügisel Jõgeva maantee ääres, aga seal venitasime napilt kergliiklusrajal kaks kilti täis. No vaatame seda asja jah, kui ilusamaks läheb.

      Luize, mul on teoorias nii, et kui see dieet mõjub sellele, millele ta mõjuma peab, siis ma ikka pean mõneks ajaks nii sööma jääma, paariks aastaks ikka. A see on nii keeruline teema, et ei oska isegi seletada:D

      Vasta
  2. Mir

    Kas te Valio laktoosivaba piima olete proovinud? Mulle näiteks väga meeldib, minu meelest mõnusa koorese maitsega piim. Mina vastupidi ei suuda paljusid soja tooteid süüa, sest mõndades on tugevalt tunda soja kriidine järelmaitse.

    Minu mäletamist mööda on Valio piim ka odavam, kui soja-kaera-riisi-mandli-jms piimad (Stockis 21 EEK näiteks).

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Ma ostsin rimist seda va Oatly kaerajooki, täna maitsesin, polnud üldse hull, väga hea oli.

      Vasta
  3. Carry

    Issver sussver kui üllatavalt rahumeelselt te siin soja- ja muude toodete üle arutlete. Ma olen harjunud pigem selliste reaktsioonidega, et kui ütled seltskonnas poolihääli “sojapiim”, võid õnnelik olla, kui kuhugi kaugele maale ei pagendata… =)

    Valio on hea jahh. Mul ka polnud usku alguses, aga pärast esimest proovimist joon heameelega. Ja need Oatley-d sobivad väga hästi näiteks müsliga söömiseks. Üldse ma olen täheldanud, et paljud inimesed kukuvad igasuguste laktoosi- ja rasva- ja muuvabade toodete peale huilgama puhtalt kohusetundest. Sest on ju vaja valjuhäälselt väljenduda, kui halb ja täiega mööda mingi sojatoode vms on. Et kõik ikka aru saaksid, kuiväga nad igasugusele friiktoitlustumisele vastanduvad. Sest sellest on vaid pool sammu taimetoitluseni, oo seda õudu =)

    Ma ise muidu huilgan aktiivselt siis, kui keegi hea sõber mingeid väga kahjulikke e-aineid näost sisse ajab, arvates, et väldib sel kombel midagi muud halba. No a´ la aspartaamil põhinevad dieetjogurtid and such. Muidu ma nagu ei näe põhjust kõikide tavatoitumisest erinevate stiilide by default materdamiseks lihtsalt sellepärast, et on cool kigiseda selle üle, et laktoosivaba piim on RÕÕ-VEEEE, öäkk, öäkk, öäkk =)

    Taas kord – tore on tolerantsete inimeste otsa komistada.

    Vasta
  4. daki

    Carry, ma olen vist kõik kurjad ära hirmutanud oma blogist:) IKkagi pandakarud valvavad!

    Aga jah, ma ise olen ka kohanud sellist suhtumist, et väkk rõve, samas ma tean, et olen ise ka taimetoiduliste suhtes olnud samasugune eelarvamusega. Nüüd katsun mõelda ja aktsepteerida neid samamoodi, nagu ma tahan, et mind ja mu valikuid aktsepteeritaks.

    See Oatley on jah krõbinatega hullult hea. Ei tea, kas kassid ka seda jooks? Peaks proovima. Järgmisena proovin teie soovitatud Valio tooted ära.

    AGA! Kas keegi ütleks palun, mida teha sellega, et ma hullult armastan pastat, aga peaks tegelikult vältima gluteeni? Täisterapastad on äkki paremad? Riisinuudlid ja riis mulle ei meeldi, ütlen kohe ära. St ma võin neid süüa, aga pasta boloneese ei käi ikka riisinuudlitega, eks ole.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.