i breathe you in

Määratlemata 9 kommentaari

“Musja kuule, kas sul higipulka on?”
“Ikka on. Mis siis?”
“Mul enda oma sai otsa, ma tahaks su oma laenata.”
“Ee… Kas see imelik ei ole sinu meelest?”
“Ei, kas sinu meelest on?”
“Ei, aga mõnede meelest ilmselt on.”

See vestluskatke tõi mulle meelde ühe artikli, mida ma mingist naisteajakirjast aegu tagasi lugesin. Artiklis jagasid inimesed arvamusi, mis on nende meelest liiga palju. Ehk siis: kust läheb läheduse piir?

Mõne jaoks on imelik ja isegi rõve kasutada oma partneri hambaharja. Minu meelest ei ole – kui ikka häda käes, siis miks mitte. Jagame ju niigi samu baktereid, suudleme ja nii edasi – miks peaks olema imelik kasutada teise hambaharja? Ilmselt on seal ka mõned meditsiinilised põhjused, miks see okei pole. Aga läbi aegade olen ma ikka teinekord häda korral õelt või sõbrannalt hambaharja laenanud ja pole midagi juhtunud, hambad senimaani kõik kenasti suus.

Või siis näiteks see sama higipulga lugu. Oli häda käes, oli vaja – miks mitte! Aga samas ma saan aru, et mõne jaoks võib see tõesti rõve olla ja et mingid asjad on nii puhtalt isiklikud, et neid ei jaga.

Artiklis oli veel toodud vist näide, et kui sul jääb söök järele, kas siis sinu meelest on okei, kui su partner sinu jäägid lõpetab. See oli mu jaoks kõige müstilisem – kuidas see EI saaks okei olla? Et mis selles imelikku on? Ma ei tea, raskedel aegadel üles kasvanud inimese asi – toitu ei raisata ja võimaluse korral ära ei visata. Ning miks mitte, kui ise enam ei jõua?

Kust läheb teie jaoks suhtes liigse läheduse piir? Arutasime seda sõpradega ja nad andsid mulle huvitava vastuse: oleneb inimesest. Mõne inimesega sa ei tunne end nii mugavalt, et tema ees isegi mitte meiki teha, teisega oled valmis jagama kammi ja taskurätti. Mnjah, see võib tõsi olla – aga ma usun, et ikkagi on tore, kui sa oled suhtes inimesega, kellega sa SAAD end nii mugavalt tunda, et ei pea hoidma kogu aeg ees täiuslikkuse maski ning ei põe, kui kõht koriseb või haigeks jäädes nina tilgub ja löristades nuuskama pead.

Eks need läheduse piirid ole igaühe jaoks erinevatel kaugustel. Minu meelest näiteks on rõve teise punnide pigistamine. Aga ma tean mitmeid, kui mitte kümneid inimesi, kelle jaoks on see cool ja isegi äge!

Lisaks. Mina oma suure vetsufoobiaga ilmselt enne sureks, kui kasutaks midagi säärast nagu on toilet for two ehk TwoDaLoo (kuigi ma loen, et uuematel mudelitel on isegi iPodi dokk ja LCD ekraan olemas!) ning üleüldse ma eelistaks, et kui ma vetsus käin, ei oleks lähima viie kilomeetri raadiuses ühtki teist inimest. Seega igasugused open door policy´d ei ole kohe kindlasti minu jaoks ja ülevat igasuguseid seatud piire.

Kuid teisalt on inimesi, kelle jaoks see on okei ja normaalne, oleme ju kõik ometi inimesed, kas pole?

Eks muidugi elu toob ikka aeg-ajalt ette olukordi, kus lihtsalt tuleb (vale)häbist või foobiatest üle saada ning lõppkokkuvõtteks võib juhtuda, et mis enne reisi Egiptusesse ja koos kõhuhädade läbielamist polnud okei, pärast seda kõike on.

Päris palju oleneb ilmselt ka sellest, kuidas sa oled kasvatatud ja kui vabameelne/konservatiivne sa oled. Kui sa kasvasid üles kodus, kus kõhugaasid polnud midagi häbenemisväärset, siis ilmselt need seda sinu jaoks polegi. Kui sa aga oled kasvanud teadmisega, et ladys don’t poop or fart, siis ongi lõppeks nii nagu ühes “Scrubsi” osas, kus sa ei suuda puuksutada isegi siis, kui arstid seda käsivad.

Ja kõige lõpuks tuli mul veel meelde üks “Grey Anatoomia” osa, kus üks patsient oli endal kuidagi kõik kasulikud bakterid organismist välja uhanud ning talle siis sisestati mehelt võetud baktereid, et mikrofloorat jälle balankesse saada. Ehk siis: she was inserted her hubby’s poop. Rääkides ülimast lähedusest…

Pilt on leitud kasutades Flickri Creative Commons otsingut, selle autor on kasutaja nimega sunshinecity.

9 thoughts on “i breathe you in

  1. Evu

    Laias laastus oleneb see inimestest ja olukordadest. Enda puhul tean üht-teist, mida eelistan privaatselt toimetada või mida jagada ei soovi. Eks see kõik muutub ka vastavalt kogemusele.

    1. daki Post author

      Toša, usu muidugi reklaame, nemad ongi need kõikse tõemad kuulutajad. Aga kui teaduslikult läheneda, siis mul pole aimugi tegelikult. Ilmselt mingi erinevus on, aga ma ei tahaks uskuda, et jõhker. Ja mulle tundub pigem, et meestel on jõhkram sel juhul:D

      Merlin, tõsi ta on, et kui on võimalus, siis ikka osta saab. Aga mul on jah need olukorrad tulnud ette pigem kuskil metsa vahel. A nüüd kannan ma reisihambaharja kotis kaasas.

  2. t05h4

    Ou, a kas naiste higi pH ei olegi siis nii jõhker, et meeste higipulgad üldse ei laksa? Telekas oleks selle kohta nagu uudissaade või reklaam olnud…

  3. Merlin

    ee ma vist enda korrashoidu puudutavaid vidinaid ei jaga (hambahari jmt)-häda korralsaab alati kuskilt miskit 8 uuena)-kuidagi on juhtunu nii, et alati on olnud lähedal mingi Statoil vmt koht. Läheduse ja mugavusega teise inimese vastu pole siin midagi pistmist-puhas põhimõtteline küsimus:)
    Inimesed on erinevad ja kui nad poleks siis oleks tegelt kole igav.

  4. luize

    Jah, siuksed asjad on ikka tõesti seotud enam sellega, kui lähedane sa teise inimesega oled. Ja siis, kuidas sind kodus on kasvatatud. Väljaheidete puhul on näiteks lapsed hea indikaator, oma lapse puhul reeglina ju ei öögita, kui on vaja mähkmeid vahetada näiteks. Ja lähedane on see laps, kelle puhul sa samamoodi võid rahus toimetada. Mis ei tähenda, et sitt kui selline vastikust esile ei kutsu.
    Mul on kodus küll avatud-uste-vetsupoliitika, seetõttu ka, et mul näeb vetsust täpselt telekat, siis on hea põnevat saadet edasi vaadata, kui parajasti peaks pakiline häda tulema. Pereliikmete puhul võin seda vabalt kasutada, samamoodi lähedased sõbrad ei üllatu, a kui miski järgmise ringi tuttav tuleb, siis hoian ukse ikka kinni. Samas, kord kuus tuleb ikka aeg, kui uks on kinni igal puhul.
    Peab manima, et meil lapsepõlvekodus küll sihukest asja ei sallitud ja ma isegi Tartusse kolides pidasin sellist kommet taunitavaks. Aga inimene õpib. Ja puuksu kinnihoidmine pole pealegi tervislik. Noh, kui ikka väga õudset haisu hakkab levima, sis tuleb lahendeid otsida.
    Ma hambaharja üldiselt eelistan mitte laenata, kui omal pole, avitan nätsuga. Aga samas on paar inimest, kellega võin vahetada näiteks nätsu või eelnevalt lutsutatud kommi.
    Aga ülim vabameelsus on vist ikka see, mida ühes soome filmis nägin, kus mees sahmis kahe litsaka naisega, kes lubasid tal mõlema puhul kasutada sama kondoomi, sest neil olla ühed haigused.

  5. Grete

    Punni pigistama ei hakka ja karvu ka ära ei korista, kuid erinevaid hügieeni tarbeid pole mingi probleem jagada. Oma kihlatu higipulka siiski ei laenaks, lihtsalt selle pärast, et ei tahaks Old Spice’i järgi lõhnata. Vetsus oleme ka koos käinud ilma mingi häbita, ta on mul jalgu raseerinud, juukseid värvinud jne. Jagame peamiselt kõike mida jagada on võimalik. Mõne teisega vast nii vabameelselt ei käituks aga temaga tundub kõik nii loomulik, et ei tuleks pähegi seda lähedust imelikuks pidada. Alati oleneb ju suhtest ja suhte kindlusest, et ta su metsa kasvanud jalgu nähes kiljudes uksest välja ei torma või sita haisu peale kohvreid pakkima ei hakka.

  6. M.

    See on natuke vist sedamasti kehakeemia värk, et mõne inimesega sobid ja mõnega mitte. Mõnd näiteks ei suudleks mitte mingil tingimusel, seega ei tahaks ka tema hambaharja kasutada; mõne puhul ei tahaks isegi tema riideid puudutada või nt salli, mütsi laenata. Mitte, et ta oleks sulle inimesena ebasümpaatne või midagi. Aastaid olen püüdnud aru saada, millest see vahe inimestega tuleb. Need olukorrad on iga inimesega väga erinevad… Aga pigem on vist nii, et mida tagasihoidlikum, alalhoidlikum ja kiivam/konservatiivsem mõni inimene on, seda rohkem hoiavad ka teised end tema puhul tagasi. Ning vastupidi. Kui on üks igavesti lahe sõbranna, kes alati sinu juuresolekul end meigib, meiki maha võtab, vistrikke pigistab või jalgu raseerib, siis on sul tema juuresolekul ilmselt oluliselt vähem komplekse kui mõne laitmatult puuderdatud-riietatud-meigitud tütarlapse juures…

    1. daki Post author

      Mulle meestelõhnad meeldivad, sellepärast poleks ka higipulga vastu midagi. Samas jäi tookord ikkagi kasutamata, sest ta oli oma pulga kuskile ära kaotanud. Ja siis ma läksingi poodi ja ostsin uue:)

      Luize, ma saan sust täiesti aru ja ei pea kusjuures seda avatud uste poliitikat üldse imelikuks. Ainult et jah, ma ise ei suudaks seda teha. Ma ei tea, kust see tulnud on, täitsa imelik kohe. Ja natuke ikka häirib elu ka…

Vasta M.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.