kabens

Saime selle neetud kapi lõpuks kokku, kolm tundi mässasime. Sõber V., kes on õnnetute asjaolude tõttu invaliid ja käib ringi karkudega, istus köögis, jõi Belõi Aisti ja irvitas, kui me vahepeal talle käisime kurtmas, kui tropp see Made in Denmark kapp ikkagi on.

Lisaks avastasime, et esikupõrandas on auk, mis tähendab, et Härra Kapp kukub ümber, kui lahti teha kolmest uksest kaks. Fantastiline.

Aga vähemalt oskan ma nüüd trelliga ümber käia, ei olegi keeruline, kui keegi korraks ette näitab. Ma tunnen end kohe viis vaksa targemana. Koristada sai ka nii jaopärast ja karmavõlg kohe vähenes. Praegu teen mulgiputru, from scratch muidugi (koera saba…). Ja katsun mitte mõelda, et mul on nelja päeva pärast sünnipäev, sest see tähendab ohjeldamatult kokkamist, mis on tegelikult äge, aga ma ei oska välja mõelda, mida pakkuda.

Pildil on jänkulusikas, mille peal on väikse Inimese jäetud hambajäljed. Selle saatis meile koos ühe teise, aukudega lusikaga Inimese ema, kes vannutas meid mitte kasutama alumiiniumist lusikaid. Pidavat kahjulik olema. Ega meil tegelikult polegi alumiiniumlusikaid, aga tema žest oli lihtsalt üliarmas. Ja see jänkulusikas on cool. Veits kuri, aga cool.

Ahjaa, käisime emmega seal Discounteri allahindlusel näituste hallis. Uskumatu koht! Ridades pappkaste, nende ümber hullunud emad väikeste lastega 80krooniseid hilpe uurimas, jalge ees tühjad kastid, kuhu nad siis oma leide kuhjasid. Aga kift oli kah omamoodi. Päris palju oli minu number riideid, mida sageli poodides ette ei tule (kuigi ma olen suht proportsioonis oma värkidega) ja õndsalt tulin tagasi ühe kauni lilla pluusi, ühe kifti sinise suvekleidi, valgete põlvpükste ja valge Melinda Gordoni stiilis pluusikuga. Hakkas vist küll parem.

2 mõtet “kabens

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga