Augustilõpp.
Niisiis. Minu kaheksanädalane jooksutreening sai möödunud nädalal läbi ja I fucking did it! Lihtsalt võtsingi kätte ja kuigi mul oli tunne, et kuna mitu päeva oli vahele jäänud ja mul oli vist sama viirus korraks, mis Milal, ja üldsegi, palav oli ja siis sadas vihma ja sada häda, noh, et äkki peaks kordama eelviimast treeningut nii igaks juhuks, enne kui kohe selle jookse järjest pool tundi, sest ma olen su äpp ja ma tean, et küll sa juba jõuad ja ära üldse vaidle vastu! asja ette võtaks, siis (uh kui pikk lause) lõin käega. Et suva, ma võin ju alati joosta vähem või misiganes, aga ma pean vähemalt proovima.
Ja muidugi te teate juba puänti, et ma jooksin selle ära. Kui ma aus olen, siis ma ei suuda isegi eriti detaile meenutada, vaatan seda Instapilti ja mõtlen, et jamh, mäletan, et tegin lõdvestuskõnni ajal selle pildi, aga muud nagu ei mäletagi. Aa, õudselt palju politseinikke (2) oli tee ääres siin küla vahel, mis oli veider, otsisid midagi – aga see võis täiega olla ka mingi teine kord.
Mu point on, kallid sõbrad, et jooksmine on muutunud nii tavaliseks, et ma enam ei suuda eristada neid jookse. Isegi seda viimast, mis lõpetas esimese treeningprogrammi, ei suuda nädal aega hiljem hästi meenutada, sest… SEE POLNUD MIDAGI ERILIST.
Uskumatu! Ma jooksin pool tundi järjest ja ma ütlen, et see polnud midagi erilist!
WHAT IS THIS MAGIKKKKK.
Kuna ma ei oska peatuda ja niisama ilma juhendamiseta joosta on ausalt öeldes ikkagi sutt igav, tõmbasin kohe otsa C210K äpi ja jätkan üheksanda nädalaga, ehk siis sel nädalal 4×10 minutit, minutilise vahega. Ja ohsa vanapagan, kus täna mul oli selline energia, viimane jooks läks lennates, nii et ma lõpetasin viis minutit varem ja üldse terve jooks oli selline, et ma kohe tundsin, et mu tempo on kõrgem (9 min / km kohta näitab praegu). Kuid lõpp oli ikka nii kiire, et ma täitsa kohe lendlesin, ja saate aru, ma NAUTISIN seda. Püha Jeesus noh!
Lõpetasingi nii, et lõõgastuskõnni alguse ajaks (mis oleks pidanudki olema viis minutit kodust) olin ma kenasti kodu ukse juures ja jalutasin niisama ümber maja, hinges juubeldades, sest kui ma suudan teha SEDA, mida ma siis veel teha ei suuda? Kosmoselend? Vabalt! Riemanni hüpotees? Andke aga ette! Kes oli Zodiac Killer? Tooge uurimismaterjalid ja homme on vastus käes!
TL;DR
Jooksmine on lahe. Ma ei suuda uskuda, et ma seda teen ja samas ma ei suuda juba vaikselt uskuda, et ma pole seda koguaeg teinud. Nüüd tuleb kuidagi leida päriselt see motivatsioon jätkata ka siis, kui pole kaunis päikeseloojang ja udu heinamaa pealt tõusmas, vaid on pori ja jää ja libe ja külm ja vastik ja pime ja hundid ja.
Teate küll, Eestimaa talv.
Nii et sel korral võite vabalt julgustada, et talvel on täitsa okei joosta. Teisi kõiki aga julgustan, et auka tehtav on – vähemalt mulle väga sobis selle konkreetse programmi tempo ja vaheldamine. Veel on aega alustada!
Lugu ka, sest ma olen kantrilainel neil päevil. Don’t judge.
5 thoughts on “see pole jooksublog, aga…”
Talvel ja sügisel ja kevadel jooksmine on täitsa tehtav! Aga kuna alati ei suuda olla motiveeritud, peab selleks õppima olema distsiplineeritud. See äpp ehk aitab siinkohal? Ja miks mitte ka kaas-jooksjad (kasvõi kaugemal distantsilt ergutamas, no näiteks siin Nõmmel;) Ja eks ilmade jahenedes tuleb jooksuvarustust ja radu kriitiliselt hinnata, et kus on lombid või jää ja et oleks tuulekindlaid riideid, sooja pesu, müts/peapael/kindad jne vajadusel – ehk see va kihiline riietumine… Ja võib-olla ka pipragaas, sest noh, hundid. 😐 Oma esimese jooksutalve ma läbisin peaaegu mingeid uusi asju ostmata, igasugu naeltega tossud ja fliisiga retuusid ja muu mudru on nice-to-have, aga igatahes sain ma joostud ka tavaliste tossudega ja lihtsalt riidekihte omavahel kombineerides.
Sõnaga, kui motivatsioonikõnet või nõuandeid vaja, tead mu numbrit ja FB chati asukohta;) Kiidan ja imetlen Su kirge ja järjekindlust ja elan ka edaspidi Su jooksuseiklustele väga kaasa, muah! ;*
Oh kuidas ma omaette naersin selle Zodiac Killer märkuse peale (Y) Ning see sama äpp tegi minust ka paar aastat tagasi jooksja, nii-et nüüdseks on poolmaraton ka läbitud. Tore protsess oli! Ise olin terve elu spordipõlgur olnud. Ja kui oled kantrilainel, äkki läheb see lugu ka: https://www.youtube.com/watch?v=BixwVsiDdZM
Lisaks soovitan veel Dierks Bentley-t.
Dierks Bentley on nii hea! <3
vabalt saab talvel joosta, isegi väga mõnus on. seal kloogal on ju kergliiklusteed, eks, küllap nid ka liivatatakse-tehakse libedatõrjet, ja valgustus on ka? ma soetasin endale talve jooksuretuusid, need on eest paksemad, kaitsevad tuule ees, aga varem käisin nii, et tavalised retuusid olid dressipükste all ja ka oli ok. talvel jooksmise oht on end liiga soojalt riidesse panna 🙂
Minul on täpselt vastupidi. Alustasin jooksmisega enne suve ja viimased kaks kuud on asi palavuse taha jäänud, enne seda olin pikalt haige ja koguaeg kibelesin jooksma aga pidin siiski järgi jätma, et terveks saada. Ootan, kuni juba ilmad jahedamaks muutuvad ja kell 8 hommikul juba palav poleks. Mu motivatsioon muidugi kadus ka sellega, et paar korda sain piiripealse kuumarabanduse palavaga joostes (kell 7 hommikul oli palav!!!!!). Täna just vaatan õue ja mõtlen, et ehkkk nüüd õnnestub lõpuks. 😀 Homme teen proovi!
Igatahes oled niiiiii tubli 🙂