Tähendab, egas ma nüüd iga päev ei hakka ilmselt mingit toidupäevikut pidama, aga nii enda jaoks tahan kirja panna selle tänase poeskäigu… Ja tegelikult pole täna esimene, vaid teine päev, sest juba eile toitusin peaaegu õigesti (no see leivake ikka oli nisujahusisaldusega…)
Muidugi sattusin ma täpselt kahe rämeda äikesehoo vahele, nii et poes oli hullult kiire ja kõht oli hullult tühi. Muidugi on KÕIGE TARGEM IDEE minna poodi näljasena, nii tulevad isud, mida muidu üldse ei esinekski.
Näiteks seisin ma tükk aega nende neetud kaubamaja soojade saiakeste leti juures ja unistasin. Unistasin peamiselt sellest, et oh kui tore oleks süüa saiakesi ilma süümekate ja tagajärgedeta. No miks peavad mõned asjad nii head olema, nagu selles HU? uues laulus, et ainult mõni asi on nii hea, maitse näiteks, aga kõik muud asjad on kräpp… Ja ma muidu kusjuures käin saiakestest suure ringiga eemale kui vähegi õnnestub, sest ma tean, et need on ühed sellised asjad, mille järgi süües isu kasvab.
No seisin ja vaatasin ja sirutasin isegi korraks käe, et okei, kõht on nii-ii tühi, alustan homsest, ausalt! Aga siis pöörasin karmauhti otsa ümber ja panin padavai salatite leti poole ajama. Salatitega on muidugi ka nii, et kodus teha on igatpidi targem, aga isutas hirmsasti peediküüslaugusalati järgi… Ja kui ma koostist lugesin, siis pidin raske ohkega käest panema, sest lõssipulber tundus kahtlane (pean veel uurima, kas on päriselt ka kahtlane või ainult tundus), mis seal sees leidus. Võtsin siis hoopis vinegretti, sest seda ma ei oska ise hästi kodus teha.
Leivaleti ääres oli lugemist muidugi kauemaks. Lõpuks leidsin ühe maheleiva, kus oli ainult rukkijahu ja sool sees, ülejäänud ikka nisujahude ja muude asjadega. Isegi täitsa mustas leivas nisujahu sees! Naljakas, ma kodus küll ju nisujahu ei kasuta, aga ju siis see on millekski oluline (pole leivateadust väga uurinud).
Korra kiikasin ka ökomakarone, et ehk joppab, aga ei jopanud. Eks tuleb põhjalikum tripp looduspoodi ette võtta varsti.
Nii et väntasingi koju, banaanid pakika vahel ja kotis leib, salat ja tomatid. Õnneks on kodus veel eilsest kanaga ühepajatoitu, nii et nälga veel täna ei jää.
Küll aga võib nälga jääda homme, sest raha saab otsa ning sügavas on igast ahvatlused, näiteks sai (panin sinna Inimest ootama, et ta mind laualt igatseva pilguga ei vaataks), pelmeenid (ooohhhh…), jäätis… Ülemistel riiulitel toorjuust, jogurt…
Aga eih, pole hullu. Niikaua vähemalt, kui kondiitrileti ette mitte pikalt seisma jääda.
14 thoughts on “esimene päev”
Kas ökomakarone pole kaubamajas mitte selles eraldi ökoletis… Puuviljade-juurikate juures, kohe peale ajakirju?
Catalina, ma mõtlesin seda pigem, et kas joppab sellega, et mõni neist nisujahuvaba – ei olnud kahjuks.
v6, öko on muidugi ideoloogia, aga antud juhul ma a) lootsin, et keegi on ökomakarone ka mingist muust jahust teinud kui nisujahust ja b) ainus leib, mis oli ainult rukkijahust, oli öko. Aga banaane ma söön küll hea meelega, ükskõik, mis te ütlete, ei saa seda muuta:D
Indigoaalane, jah, ma mõni post tagasi kirjutasin, et arst arvas, et ma võiks proovida gluteiini-kaseiinivaba dieeti. Et tundub, et on selline allergia, mis otseselt silmaga nähtavalt ei väljendu, aga äkki aitab depressioonide jne vastu. Sellel on pikk seletus, kuidas soolestikus tekivad allergilised reaktsioonid, mis mõjutavad omakorda immuunsüsteemi ja seega ka aju ja et organismil on lõhustamata aminohappeid raske omastada (see viimane osa võis jääda segaseks, aga nii on mul meeles).
Sõna öko juures tuletaks kõigile meelde.
Öko ei tähenda “hea”. “Öko” on ideoloogia, mida on rakendatud nende asjade kasvatamisel.
Ma jõin nädal tagasi ökoõlut (küll oli maitsev), aga kas õlu on ikka hea toiduaine? Või kakronid? Nagu ka sai.
Öko = ilmtingimata mitte hea, parem kui see teine sitt 😛
Aga miks nad siis teevad ökoõlut? Ökomehed tahavad ka pattu teha! Päris tervena surra oleks ka narr.
Aga banaanid. Keegi toitumisteadlane ütles nende kohta nii tabavalt halvasti, et kõik banaanisõbrad nutaksid lahinal, kui see tsitaat nüüd mulle meelde tuleks.
Mul on vist midagi vahele jäänud? Miks nisujahu ei sobi- on Sul gluteenitalumatus?
Toidupäeviku pidamine on tegelikult väga asjalik mõte 🙂 Distsiplineerib
leibadega on muidu nii, et tegelikult on ainul rukkijahu omasid veel. aga vändra oma on minu kogemuse kohaselt jah kõige puhtam. soovitan tsekata näiteks kaubamajas kõikide leibade silte, mis end rukkileivaks kuulutavad ja kindlasti leiad kolm-neli tükki veel, mis vähemalt mulle natuke rohkem mokka mööda on kui veidi puine vändra oma. siis on vähemalt vaheldust 🙂
hei, kaubamajas nn. loodustoodete või ökoletis on riisimakarone ja samuti saab riisinuurdelid , selverist olen saanud maisimakarone-niiet bolognese söömata ei jää:)siis, rimist- kus need idamaade toiduained on leiab ka riisinuudleid (mitte ökod)
..aga sellest arstist kas tegid sellise vereproovi ka- mis varjatud toidutalumatust näitab.?
stelior.ee- teeb näit. seda
Kati, jajaa, ma tean, et riisinuudleid leiab, aga nagu ma esimeses postis ütlesin, siis nende viga on see, et nad on riisist! tehtud! nuudlid!, ehk siis täiesti maitsetud mu jaoks. Aga eks tuleb harjuda. Aga maisimakaronide osas hoian silmad lahti, tänks! Testi ei teinud, arvas sümptomite põhjal.
hehee…ega need riisi omad jah ei maitseks niisama/ aga hoolega tuleb wokkida juurde kapsast, porgandit ja k]ike mis k’tte satub suvik]rvits/ ning lisada hoolega koriandrit, sojakastet *nisuvaba vaata sildilt( ja kuivatatud ingverit ja segamini segada/ siis mekib paremini
v]i keeta ‘ra ja veel praadida munaga…peab katsetama:) ja räägi edaspidi ka oma edusammudest gluteeni ja piimavabas elus
Tahaksin öelda paar sõna riisinuudlite kaitseks. Ma ise olen ilmselt sama “suur” riisisõber kui sina kuid riisinuudleid armastan aga väga. ´
Minu meelest on riisinuudlitel väga tagasihoidlik maitse, mis tugevalt maitsestatud toitudes olematuks kaob. Seda muideks loetaksegi riisinuudlite üheks suurimaks vooruseks: kuna oma maitset neil suurt pole, siis võtavad nad väga hästi külge maitseainete/kastme/jms lisandite maitse.
Kui sulle vähegi meeldib vürtsikas toit ja näiteks aasia köök (ja kui uued söömispõhimõtted vürtse lubavad), siis soovitan sul proovida ise teha kõige peenemaid riisinuudleid vürtsikas kastmes.
Peenikestel nuudlitel on kaks voorust: esiteks on valmistamisaeg lühem (pmst 2 min), teiseks maitsestuvad nad täielikumalt läbi.
Googeldades leiad kindlasti palju retsepte ja youtube-st ka nuudlite valmistamise video, aga Eesti oludele kõige lihtsam retsept on vast järgmine:
1 pakk riisinuudleid (rice vermicelli, kui võimalik)
1 pakk külmutatud aasiapärast või wok juurviljasegu
4-5 spl seesami, kõrvitsaseemne vms tugevamaitselist õli
vastavalt taluvusastmele idamaiseid vürtse (soovitavalt tai või hiina)
1. Woki juurviljasegu, pane kõrvale.
2. Vala riisinuudlitele keevat vett ning leota neid seal 2min. Kurna nuudlid ning loputa külma veega, pane kõrvale.
3. Kuumuta pannil õlis vürtsid. Lisa juurviljad ja nuudlid ning kuumuta neid hoolega segades.
Teema variatsioonidega: viimases etapis võib sisse wokkia ka ühe lahtiklopitud muna. Liha või kala võib lisada.
Mir, vürtsid on lubatud ja neid armastan ma väga. Retseptide leidmisega pole mul raskusi (vt mu blogis rubriiki toiduklubi), nii et eks ma võtan nende tegemise kindlasti ette ja katsun nendega sõbralikemasse suhetesse astuda:) Aga aitäh!
Ja ps, ma kasutan külmutet juurviljadest ainult rohelist uba tavaliselt, vahel ka seeni. Muidu eelistan värsket ja ise lõikuda.
See on vist halb uudis, aga gluteeni on ka rukkis ja odras, speltas jms nisu lähisugulastes. Kaer on veidi julgem, aga mitte päris kindel. Tatar, hirss, mais ja riis on OK.
Jap, tean, kirjutasin ka sellest vist. Et rukkileib on alguses lubatud, et transition nii karm ei oleks, aga peab korralikult mäluma…