Ootan Islandi vulkaanipurske tuhapilve saabumist. Juba on tunne, nagu läheneks päikesevarjutus: päev on pilvine ja aina jahedamaks kisub. Juba räägitakse, et suvi jääb tulemata ning et me peaks kõik hoopis pahased olema ning jah, eks ma oleks ka pahane, kui ootaksin lennureisi või oleksin jäänud kinni mõnda lennujaama. Ning ma natuke ikka oln pahane ka: plaanisime homme teha esimese kevadgrilli, nii et soe ilm oleks igati tervitatav.
Aga ilmaga on nii, et me EI SAA sinna midagi parata, me EI SAA tagasi võtta vulkaanipurset või kuidagi ära ajada tuhapilve (kuigi mul praegu just tuli pähe idee suurtest ventilaatoritest, mis pilvi laiali puhuvad: ma olen kindel, et need asjad on kuskil olemas), seega ma pigem ootan huviga, et näha, milline üks tuhapilv välja näeb. Raadiost hommikul öeldi, et kella kolmeks peaks terve Eesti tuhapilve alla mattunud olema. Põnevus.
/
Tegelikult ma täna tahtsin hoopis ebausust kirjutada. Eile, kui ma hommikul riietusin ning sokke jalga tõmmates avastasin, et üks on tagurpidi, siis pöörasin ma ta pikema jututa õigetpidi, sest KÕIK JU TEAVAD, et kui sa lähed välja, mõni riietusese tagurpidi seljas, toob see halba õnne. Või oli see nii, et kui sa oled juba midagi tagurpidi selga pannud ja siis hakkad seda õigetpidi pöörama, toob see halba õnne?
Noh, igal juhul, kuna ees oli ootamas ülesastumine Põltsamaal, siis ei hakanud ma oma vähese õnnega üldse mitte riskimagi ning sokid said õigetpidi jalga. Mõnel teisel päeval oleks mul ilmselt savi olnud.
Või siis näiteks a-kujulised elektripostid. Kunagi öeldi mulle, et nende alt ei tohi läbi kõndida või kui kõnnid, siis pead silmad kinni pigistama. Muidu jällegi: halb õnn.
Või siis selline juhus, kui sina ja kesiganes see on, kellega sa tänaval jalutad, möödute ühest ja samas postist erinevalt poolt, siis tuleb pärast uuesti “kokku saades” tere öelda teineteisele. Et muidu lähete tülli.
Ja siis see vana ebausk, et toas ei tohi vilistada, muidu kutsud punase kuke külla.
Ning kõiksugused aastavahetusega seotud ebausud. Näiteks see, et esimesena peab sulle head uut aastat soovima meesterahvas ning samuti peaks uue aasta esimene külaline kodus olema mees.
Kõiksugu ebauskusid on olemas, mul ei tulegi kõik kohe pähe. Musta kassi värki ma ei usu, samuti jätavad mind külmaks lõhutud peeglid ja klaasid, aga vahepeal need siin mainitud tulevad meelde küll. Ja siis ma teinekord pigistan silmad kinni või ütlen tere, kui vaja peaks olema.
Mis teie ebauskudest arvate?
8 thoughts on “black cats and other stories”
Mina teadsin, et kui nende a-kujuliste elektripostide alt läbi minna, tuleb sõrmed risti panna ja kolm korda üle vasaku õla sülitada. Kuna mul oli väiksena kooliteel neid mitu, siis siiamaani leian end mõnikord seda tegemast:)
Siis on veel see ebausk, et jalgade võrdlemine toob surma majja.
Ma ise siukseid asju väga ei ebausu, võtan seda hoopis mänguna. Mustad kassid mulle meeldivad ja muid rituaale ka väga ei viitsi. Samas positiivne ebausk mulle väga meeldib – kui kell on 11:11 või 22:22, siis soovin midagi. Ripsmekarva puhul ka. Lisaks on mul veel mingid oma “kiiksud” – kui jõuan enne seda autot selle ristmiku peale/sinna postini, siis see tähendab midagi head. 🙂
Tafkav, mis mõttes jalgade võrdlemine? Nagu suuruse võrdlemine?
Sälli, ma seda kanalka-asja vist olen kuulnud… aga kõhule patsutamist mitte. Samas need tafkavi asjad on ka mulle tuttavad, et soovida ja ripsmekarv ära puhuda.
mina koputan (või õigemini, patsutan) kolm korda vastu kõhtu, kui kõnnin üle kanalisatsioonikaevude kaante… keegi ütles mulle et sinna peale ei tohi astuda, et see toob halba õnne. Noh eks ilmselt nendega võib mõnikord sisse kukkuda ja siis sellepärast ei tasugi nende peal kõndida… aga ma alati, salaja koputan omale vaikselt kõhu peale või käe peale…
sõbranna kui käib lapse ja lapsevankriga jalutamas ja kas või vankergi sõidab üle kanalisatsioonikaevu kaane, siis ta koputab ka vastu vankrit….
Otseselt ebausklik enam pole. Nooremana oli lihtsam kõike tõepähe võtta. Nüüd tean, et tegelikult ju ei juhtu midagi, kui sa üht või teist neist asjadest teed. Aga lapsepõlvest on nii mõnigi ebausuga seotud harjumus sisse jäänud küll.
no worries, raporteerin, et tuhapilve all on soe nagu põrgukatlas.
Vaat siis, tafkav, ma polnudki kuulnud sellest midagi.
Millie! Muide! Me tuleme sulle külla! Details to follow.
Nojah, et kaks inimest panevad jalad kokku. Või üldse põhjalikum võrdlemine, et tollel on sellised ja sellel tollised. Ema mul alati kiljatab, kui jutt jalgadele läheb (jalalabad siis vist peamiselt).