Millegipärast olen ma hästi palju surma unes näinud viimasel ajal. Ja ühe (täiesti ühe ja sama konkreetse) inimesega tülitsemist, seda nüüd juba mitmel korral. Kui ma viimati mainisin siin, et unes käitusin mina temaga sitasti, siis sel korral, ehk täna öösel, käitus tema minuga sitasti ja seda huvitaval kombel Google’i Chatis. Nii et jah, ma tšättisin unes. Aga täna õnneks ta ütles mulle jälle, et ei, me pole tülis ja ei lähe ka.

Aga surmadest… Täna nägin unes kahe tuttava surma, kusjuures surid ühel päeval. Üks neist veel ütles: “Ma ei suuda uskuda, et me sureme samal päeval!” Ja suridki. Millesse, ei mäleta, vist oli mingi haigus.

Siis mõned päevad tagasi nägin unes mingit surmatsüklit. Kuidas ma kõigepealt läksin ema juures vanaisa tuppa ja äratasin vanaisat unest (seda, kes on surnud). Ja ta ütles mulle: “Jah, ongi nii, siin korteris magades näebki surnuid unes. Ma nägin vanaema unes.” Ja siis ärkasin ma sellest unest järgmisse, kus ma juba teadsin, et nii vanaema kui ka vanaisa on tegelikult surnud. Aga ikkagi olime samas kohas ja samas ajas (remondieelses korteris siis), ja seekord ma äratasin unest üht sugulast, kes millegipärast meie juures ööbis. Tema, muide, päriselt elab. Ja ta ütles mulle samad sõnad: “Jah, ongi nii, siin näeb surnuid unes! Ma nägin su vanaema ja vanaisa unes.”

Ja mul tuli meelde, et just eelmise reaalsuskardina taga ma suhtlesin alles vanaisaga ja mul hakkas õudne, nagu mul ikka hakkab, kui ma saan aru, et tegu on surnutega. Millegipärast ma neil hetkil hakkan hirmsasti kartma, kuigi ma saan aru, et see on uni, SEST nad on surnud. Aga ikkagi töötab emotsioon nii, et kõigepealt arusaamine: nad on surnud, siis hirm: nad on surnud, siis teadvustamine: see on uni, nad on surnud.

Ma ärkasin oma korteri helidesse ja tundsin, kuidas Pussakas jalutsis liigutab ja hetkeks mulle viirastus, et voodiotsal istub vanaisa… Ja alles siis, kui ma hirmust hoolimata või hirmukangestusest üle saades silmad lahti tegin ja teesklesin, et mul on vaja vett juua, alles siis hakkas hea. Enam ei kartnud. Teesklesin sellepärast, et juhul, kui tuba on surnuid täis, et nad siis aru ei saaks, et ma tean, et nad on seal. Ja et võibolla kuidagi ignoreerimisega saan ma nad ära ajada.

/

Üldse on rahutud ööd viimastel aegadel, ärkan veepausideks 5-10 korda, mis tähendab ka, et ärkan unedest 5-10 korda. Vahepeal näen sama und edasi, vahepeal selle edasiarendust, vahepeal alustan nullist.

Ikkagi kevad ja see nimetu rahutus vist.