In fact, if you met a man, and he told you that he’d only ever had two lovers, you might congratulate him on his morals, but you can’t tell me you wouldn’t experience a very quick moment of “holy shit! really?!” Then compare that to a woman who says the same; do you think you’d have the same reaction? Honestly? Even in this day and age, I still feel like the sexuality of a woman is more acceptable, but only if it’s within certain boundaries. You can sleep with men before you get married, but not too many.
/—/
Look, you have two options in life: you can sit around and judge every last aspect of your life, including sex, which I deeply believe will turn you into a crazy person who organizes pieces of string for hours (see: Martha Stewart), or you can say, “I don’t have to qualify or examine the experience I am about to have. I can just have it, and it doesn’t have to mean anything more than me learning about myself.” There’s nothing wrong with learning more about yourself through your sexuality, but you as a human diminish yourself when you try to explain the experience in socially-acceptable terms.
Allikas: Toy With Me, “You are not bi. You are just a slut”, autor The Kinky Jew
See on TÄPSELT see, millest ma rääkinud olen. Ja millest Birx rääkinud on (tal on suur teooria selle nn “biseksuaalsuse” kohta). Ja millest mina rääkinud olen ja praegu ka kogu see walk of shame’i teema on: et justkui on okei, et naine on seksuaalne, aga ta ei tohi olla LIIGA seksuaalne. Sa võid magada meestega, aga mitte LIIGA PALJUDE meestega, sest see pole sotsiaalselt aktsepteeritav.
Sellele ülaltoodud näitele tooks ma veel vastandnäite ka. Et kui mees ütleb, et ta on maganud 30 naisega, siis sa pigem ei mõista teda hukka. Aga kui naine ütleb, et ta on maganud 30 mehega, siis sa pigem mõistad teda hukka.
Aga see artikkel on väga eluterve ja ma kirjutan sealöeldud mõtetele alla. Üleanalüüsimine on uus must.
5 thoughts on “veel natuke teemakohast”
Minu jaoks on alati üks mõtlemisteema olnud, et kas 30 mehega maganud naine erineb millegi poolest abielunaisest, kes sama perioodi vältel oma mehega veel tihemini seksib? Tehakse ju naljasid, et “Vitt välja veninud ilmselt juba!” ja muud säärast, aga 10 aasta jooksul 30 mehega seksinud naine teeb seda statistiliselt… Issand… Üks mees ja üks seksuaalvahekord nelja kuu tagant?
Aga abielunaine, kes kümme aastat oma meest 1-3 korda rahuldab praktiliselt iga päev? Sellel pole miski “välja veninud”?
Ma usun, et ma oleksin närvilisem kui võrdlemisi noor inimene ütleks, et ta on 30 inimesesse sügavalt armunud olnud ja neid tõsimeeli elu armastuseks pidanud & neile kas sõrmust pakkunud või oodanud. See oleks juba miskitpidi… Mõtlemapanev.
Nii et kui see sulle ka huvi pakub, siis sa võid mõelda sel teemal ja kirjutada seksi, armastuse, tunnete jne paljususe erinevustest.
Nirti, see on huvitav point, ma mediteerin selle üle ja võtan kindlasti teemaks, kas siin või kuskil mujal.
Aga täpselt nii ongi. Kui teha lihtsad matemaatilised tehted, siis näiteks ütleme et naine, kes on suguelu elanud 10 aastat ja kelle “skoor” on 50 – see tähendab, et iga aasta peale jagub viis meest keskmiselt. No KUIDAS see palju on?! Et pole nagu püsivust samade meeste otsa jääda? Eriti kui tegu on naisega, kes pole püsisuhetes olnud?
Ning jah, kui inimene väidaks, et ta on 50 korda leidnud eluarmastuse, siis on see natuke imelik. Ei, palju imelik.
kuulge, aga kas teile tundu, et “litsi” nime külge saamine ei sõltu kaugeltki mitte alati sellest, mitme mehega naine maganud on…
on naisi, kes on maganud vaid mõnega ja keda peetakse litsiks – kollektiivselt, kogu ümbritseva sootsiumi poolt – kõik teavad ja on nõus, et ta nimetatut on…
ja siis on veel teisi naisi, kes lendlevad õielt õiele, ptüi, sellelt samuselt sellele samuselegi, vahetavad partnereid nagu sokke, kümneid ja kümneid ja mitte keegi ei ütle “lits”, isegi oma tänava vanamemmed ei ütle… veelgi enam – imetletakse, mehed unistavad, naised kadestavad ja kui mõni kadekopsik lõpuks köhatabki midagi, siis astub ta oma meeski tema vastu: et olgu vait, kui on nii loll ja aru millestki ei saa…
kas ei ole mitte oluline ka see, mis põhjusel ja kuidas õelt õiele triivitakse… ja siis veel see, kelleks ise end peetakse – minu meelest on see äärmiselt oluline… kui naine ise end “litsiks” mõtleb /ja tunneb end ja käitub sellele vastavalt/, siis teevad seda ka teised… ja – vastavalt, kui naine ise end armastust jagavaks jumalannaks kujutleb, on ka sootsimi hinnang sõbralikum…
Jah, ma arvan ka, et paljuski on asi suhtumises: kui sa ise oled endas kindel, oled enda jaoks läbi mõelnud, miks sa üht või teist asja teed (st mitte tingimata läbianalüüsinud, aga aktsepteerid enda tegemisi), siis on ka teistel kergem sellest aru saada. Samas olen ma kindel, et hoolimata sinu enda arvamusest või sootsiumi üldarvamusest jäävad alati õelad mutid-ätid, kes peavad inimest litsiks hoolimata kõigest. Seal sind ei päästa enam ükski suhtumine.
Aga see läheb samasse kategooriasse ühe mu tädi räägitud tarkusega: kui sa ise tead, et sa oled õige inimene ja ise oled tubli, siis saavad lõpuks ka teised aru, et sa oled õige ja tubli ja võtavadki sind sellisena. Aga ma peaks selle pikemalt lahti kirjutama ehk, praegu pole mahti.
no just, ühel juhul on tegu sellise kroonilise “Ups, jälle astusin kogemata s* sisse” olukorraga, teisel juhul aga on soovitud ja läbi mõeldud, mõtestatud tegevus…
esimesel juhul “juhtub”, teisel juhul tegeletakse teadlikult sellega, millega meeldib tegeleda…
ja need igikestvad mutid-ätid – ma arvan, et need ei loe üldse – nende puhul teab tavaliselt ka kogu ümbritsev elanikkond, mis nad endast kujutavad…