Pole tükk aega retsepte jaganud, aga kuna täna lõpuks tegin ära selle, mille oleks pidanud ammu ära tegema – ehk lisama endale erinevaid toidublogisid Blogilehe tarbeks riiderisse – mõtlesin, et vahelduseks omalt poolt ka midagi.
Käisin täna metsas korra. Tegelikult algas kõik sellest, et ma ARMASTAN ajakirju ja kuna praegu pole raha, et neid eriti osta (ja pole nagu eriti mõtet, mahud muudkui vähenevad ja sama raha eest saab sisu aina vähem ja vähem), siis tuhlasin ajakirjariiulis (jah, mul on säänne, žurnaalidest lookas) ja avastasin vanu, veel lugemata ajakirju. Ja sealt sain inspiratsiooni teha vahelduseks taimetoitu (kui ma ei eksi, siis andis selleks tõuke 2006. aasta oktoobrikuu Eesti Naine).
Tegelikult, kui aus olla, siis praegu ongi aeg, kui ma olen kõige taimetoitlasem üldse. Käisin jälle turul täna, ostsin vist umbes kümnekilose ja meetrise läbimõõduga arbuusi (ja see oli poolik!), mis ei mahu kappigi ära. Ostsin veel igasugust värsket kraami, sest kord nädalas grilltoidu söömine annab kohe tunda ja tahaks midagi kergemat ja VÄRSKET.
Ja mis oleks värskem, kui äsjakorjatud kukeseened? Ma ei pidanud metsas üle veerand tunni ringi tuustima, kohe oli õhtusöögiks vajalik hulk käes. Homme, kui olen julgem, lähen natuke kaugemale ja loodan saada rohkem. Üksi on ikka ilgelt nõme metsas käia vahepeal. Eriti võõras metsas: kodumetsas ma ei pelga (aga seal pole häid kukeseenekohti).
Nii et siin siis, midagi huvitavat vahelduseks tavapärasele kukeseenekastmele.
Kõrvalepõikena: MUSJA SÕI TÄNA ESIMEST KORDA KUKESEENI. Ma arvasin, et sellist inimest pole olemas. Umbes nagu… et igal õigel eestlasel on nurgas lätlase topis, on käinud vähemalt korra Soomes ja ON SÖÖNUD KUKESEENI IGA JUMALA SUVI JA SÜGIS.
Guess I was wrong.
Vaja läheb: paarsada grammi kukeseeni, 300 grammi tatratangu, üks suurem sibul, võid, sidrunipipart, (oliivi)õli, maitserohelist (tilli, sibulat)
Valmistamine: Pane potti võikild ja lase sulada. Lisa tatratang ning prae läbi. Siis lisa umbes pool liitrit või natuke rohkem puljongit ja lase pudrul keskmisel kuumusel podiseda, vahepeal kontrollides, et ta põhja ei kõrbeks. Tatrapuder keeb umbes… no 20-25 minutit, minul.
Vahepeal koori sibul ja haki. Viska see pannile või või õliga. Lase natuke praaduda, kuni mõnusalt klaasjas. Siis viska juurde puhastatud ja kergelt hakitud (pole vaja imetillukesteks tükkideks) kukeseened (sobivad ka teised, kupatamist mitte vajavad metsaseened, šampinjonid eriti mitte) ja prae. Aga mitte väga kaua, muidu lähevad seened nätskeks ja kumjaks. Ahah, maitsesta ka vahepeal. Näiteks sidrunipipraga.
Kui puder valmis, lisa sellele seened-sibul ja hakitud till-sibul ja sega kõik korralikult läbi. Enne serveerimist lase natuke seista.
9 thoughts on “Toiduklubi: tatrapuder kukeseentega”
Tundub ülimaitsev! Praegu on õnnis aeg igasuguseks värskeks kraamiks. Alates kukeseentest lõpetades arbuusidega. Isegi olen peaaegu et iga päev mõlemat tarbinud:)
Retseptis oli jah kirjas, et puljongit juurde, ma pole ka tavaliselt pannud, aga täitsa hää sai. Panin vist seekord veisepuljongit, kuubikust (pulbrid said otsa).
Meie peres (seal, kus ma kasvasin, praegu on juba natuke teine pere) nt seeni ei sööda, seega sõin ma esimest korda elus kukeseeni vast kaks aastat tagasi (või oli see kolm aastat tagasi), kui kunagi Anonymousega metsas käisime korjamas. Oi, ma olen paljust ilma jäänud…:-) Ja appi, nüüd hakkas suu vett jooksma.
Mina ei ole mitte kunagi kukeseeni söönud 🙂
mina pole ka iialgi kukeseeni söönud. mul on muidugi see häda, et ma lihtsalt ei söö seeni 😉
Mis puljong tatrale lisada? Kuubikust? Seenene v köögiviljane v miuke? Võtab suu vett jooksma küll, aga mingit pärispuljongit KEETMA pole ma küll suuteline.
Miks tatrale üldse puljongit lisama peaks?
A nii on siin retseptis kirjas – maitse huvides vast?
Einoh, seda jah, see on mulle alati kummalise kombena tundunud, tapab tatra enda maitset justkui.