Olen nüüd peaaegu nädal aega oma öövahetustega tööl käinud ja täitsa hullumaja on. Pea on koguaeg sassis, režiim paigast ära ja kuidagi pole hea ega õige olla. Lisaks ajan ma sassi pidevalt tähtsate kohtumiste kuupäevi ja kellaaegu.

Nii näiteks pidin ma eelmisel nädalal minema tervisetõendi jaoks verd andma. Magasin kolmapäeva maha, neljapäeval aga laboranti ei ole. Okei, lükkus sellesse nädalasse. Pidin minema röntgenisse – magasin kah õiged ajad maha ja sattusin sinna enne pühi, kui nad juba kinni olid.

Mis tähendas, et ma pidin seda kõike täna tegema, sest eile olin tööl. Lisaks teadsin, et mul on raudpolt kindlalt veel üks arstiaeg kell 11. Või 11.30. Ma isegi võtsin registratuuritädilt saadud kirja lahti, et aadressi tšekkida, aga kellaaega ei vaadanudki. Lasin siis B.-l järgi vaadata, kui juba autos olin, ja mis tuli välja? Et aeg oli kell 9! Seks ajaks oli kell juba 9.45, minul silmad paistes ja vidukil, magamatusest ja režiimisassidusest keha kõik valutab…

Andsin oma vere siis ära ja helistasin teisele arstile – tuleb välja, et arstiaeg on hoopis homme! (Mis tähendab, et vana p*se, ma ei saa homme magada ja ma lähen öösse tööle – pluss ma peaks valmis kirjutama oma Prima Vista ettekande, aga ma kardan, et see jääb reedeks. No nii pekkis on noh.)

Õnneks sai röntgenis kiiresti ühele poole, sain isegi oma uue ID-kaardi kätte ning näljast nõrkedes haarasin tee pealt YamYamist söögi kaasa. Nüüd vedelen õndsalt voodis ja lähen kohe jälle magama, sest noh, nagu ma ütlesin, nii pekkis on noh.

Ahjaa, eile nägin esimest korda sellist asja, et kui üks auto minu ees rohelise tule alla magama jäi ja ma signaali lasin, siis vilgutas ta mulle liikuma hakates vabanduseks (ma vähemalt eeldan) tulesid. Nunnu. Übernunnu.

Aga üleöö tulid Tartusse teetööd nii et ma parem hoian liiklusest eemale. Mu närvid ei pea vastu.