…et pidin blogima sellest, kuidas naise käitumine on kõik seletatav tema tsükliga. Noh, muidugi pole selle tõdemuse näol tegu mingi üllatusega, kõik teavad seda. Aga ma just täna hakkasin mõtlema, et polegi vist hetke, kui naine saaks olla “normaalne”. Kõigepealt on meil PMS. Siis on meil päevad ja me oleme valust kõveras (vähemalt see õnnetum osa meist, kellele päevad agooniaga seostuvad) ja loomulikult sellega kaasnevalt pole meil tuju kõige parem. Siis on meil lühike hingetõmbeaeg, kui päevad on just läbi saanud ja nii hea kerge on jälle olla.
Siis on ovulutsioon ovulatsioon, mida mõned õnnelikud/õnnetud meist tunnevad. Näiteks minul on õnn seda vahepeal tunda. Seda ovulatsiooni-tunnet on keerulisem seletada kui PMSi või päevavalusid. Esiteks võib olla valu, aga ei pruugi. Tavaliselt ma lihtsalt tunnen survet munasarjade-kandis. Ja ma tajun ära, et nüüd on see aeg, kui loodus tahab, et ma rasestuks. Kaasnevad kõiksugused nähtused, enamasti suureneb seksiisu märgatavalt… Ja siis on ovulutsioon läbi ja mõne aja pärast tuleb juba jälle PMS ja siis päevad… Ja nii see käib.
Ja kui sa oled rase, pole sul küll neid tavatsükliga kaasnevaid rõõme ja hädasid, aga on terve suur posu muid, mida ma viimastel päevadel olen naeruga pooleks lugenud huvitavast ja naljakast raseda-blogist His Boys Can Swim. Näiteks nähtused nimega Pregnancy Brain ja Pregnancy Gas.
Aga see on muidugi hoopis teine teema ja jääb kunagi tulevikuks, kui ma tõesti oskan sel teemal kaasa rääkida.
9 thoughts on “meenus…”
aga mees olla ei tahaks ikkagi, mitte mingi hinna eest :)… a ma päris nii teravalt naiseks olemist ei taju ka – mõningane meeleolu kõikumine vaid…
See sõna on ovulatsioon. 🙂
Mina igatahes tean, et oluvatsiooni käigus on naised erakordselt vastuvõtlikud. Discoveryst nägin.
Jah, me naised oleme nagu ahvid. Discovery aitab meie mõistmisel 😀
And back to “Watch Out for…PMS”
Eks ole, niisama lihtne kogu see asi ongi :p
Hea, et ma sellest lõpuks teada sain.
( http://www.youtube.com/watch?v=y8ePT-Jn2rs )
Ralf, päris hea:D
Triangel, nii ta ongi…
Evu, ma olen ikka tohmu-ohmu.
Marta, ma vahepeal mõtlen ka, kuidas nad vastu peavad.
Birxu, hell yeah!
See minu repliik oli teatud irooniaga öeldud, muide.
Selles mõttes, et ma ei ole kunagi oma naiseksolemist nii drastiliselt tundnud. Isegi meeleoluhäireid ei esine iga kuu.
Tjah, ja ma ei sa üldse aru, millest te räägite – mis PMS? Aga äkki ma ei olegi naine, järelikult?! Kuna ei ole paha ega midagi. Lust ja lillepidu kogu aeg.