• Ärkab hommikul vara, rõõmsalt ja rõõsalt ja läheb korterisse.
• Vaatab nõutu näoga ringi: kõik kapid on nii suured ja seina küljes kinni!
• Kutsub Birxi. Kaks pead on ikka kaks pead.
• Birx arvab, et vähemalt saab tapeedi maha kiskuda.
• Kisuvad kahekesi tapeedi kolmest seinast maha. Seal, kus on kapid, sinna jääb.
• Daki hakkab maaliteipi panema. Ei ulata lae alla ja kõik jääb imelik.
• “Ma ei jaksa oma käsi nii kõrgel hoida!”
• Daki võtab värvipurgi ja mätserdab kõigepealt enda, siis põranda ja siis seina kokku.
• Värv on ilus. Punane!
• “Ma rohkem ei viitsi! Miks ma kaks korda pean värvima?!”
• Daki puhkab natuke ja mõtleb, et teeb veel veits, siis on homme vähem värvimist.
• Birx valab oma haiguseviha välja kraanikausi kohal – pahtlilabidaga tapeedijääke kaapides.
• Üks sein saab värvitud.
• “Ma rohkem ei viitsi!”
• Daki pakib asjad kokku ja läheb PÖFFile. Homme ka päev!

Kaasnesid pläkutamine, veidrate häälte tegemine, emadest rääkimine (mingil veidral põhjusel jätavad emad mulje, et remont on nii lihtne ja igaüks saaks sellega hakkama!), itsitamine, meestest rääkimine, õhtused plaanid ja detailsed kirjeldused tatist ja norskamisest.

Ladylike, indeed.