Lugesin Marta posti ja nii-ii jõulutunne tuli peale… Ja siis hakkasin mõtlema, kui armas ja oluline see on, et keegi haiguse puhul poputaks ja olemas oleks. Mina hakkan palavikusena alati jonnima ja pisarad on kerged tulema (pisaratest pikemalt teine kord) ja on tunne, et keegi ei hooli ega armasta… Sellepärast ongi hästi oluline igasugune poputamine ja toeks olemine.

Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et juba mitu päeva oli lume lõhn väljas, aga ta ei saanud maha tulla, sest ma käisin ikka veel sügisjakiga. No pole mantlit noh… Ja ma teadsin, et lumi tuleb kohe, kui mantli leian. Käisin eile igasugused kaltsukad läbi, aga mida pole, see on mantel (ok, käisin ühes kaltsukas ja lõunakas). Ma muidugi tahan ka võimatut, sellist mantlit polegi vist – soovitavalt võiks see maksta ei midagi ning välja näha ülicool.

Pidingi siis suure hädaga emme juurest vana katkise manteelo ära tooma, et lumi ikka tulla saaks. Ja tuligi… Nüüd istun juba seitsmest üleval ja hakkan tasapisi otsast kolima – hakkab jälle see maraton pihta… Kas ma olen juba öelnud, et kui mul oleks võimalik valida supervõime, siis valiks ma teleporteerumise? Selle alla käiks ka võime asju teleporteerida. Näiteks need neli rrrrrrasket raamatukasti (ja see on alles pool kogu raamatuvarast) võiks saada ise kolmandale korrusele autost… Ja talvekummid saan ka alles homme alla…

Kogu post kolmepunktilisi lõppe täis, nagu alati pärast Marta blogi lugemist juhtub.

Panen hoopis mõned pildid lähiaegadest.

Pussak uurib vannis ringi. PS. Vann ei ole must ega räpane, see ongi kuidagi nii kulunud, et näeb välja, nagu ei harrastaks ma koristamist. Üürikate asi…

Eesti sügis.

Kured läinud, kurjad ilmad

Pilt, mille maalisin pulmakingituseks

Emme sai sünnipäevaks mullides roosi

Kassid-paksud laiavad nagu ikka

Kassid võitlevad, pildile on jäänud ka mu pulmas käimise kingad. Nummimeeter põhja!

Maailma kõige ilusam pruutpaar

Maailma ilusaim pruutpaar vol 2. Parasjagu tantsivad nad Dagö “Pulmade” järgi ja laulsid kaasa kohta: “Täna siin ruumi vaid on ARMASTADA!”

Kõige parem tort kogu maailmas koos minu tehtud pildiga ja kõige ilusama pulmakleidiga (pruutpaarist rääkimata)

Talvehommikune Tartu esimese lumega kaetult

//

Käisime just Pussakaga rõdul esimest lund kaemas. Kõigepealt nuuskis, siis kaapis käpaga ja siis avastas, et lund on kõige lahedam süüa. Täpselt nagu väike laps. Hiljem tegime Miuksiga lumesõda ja lähme keerame kohe magama tagasi. Teki all on flanellsärgiga soe ja mõnus ning külma korteri eeliseks on, et joogivesi püsib põrandal parajalt külm. Kolimine võib mõni tund oodata…