Arutasime eile just enne magama jäämist, et ega sa enne kunagi ei usu, et sa võid jääda majanduslanguse vahepeale, kui sa jääd. Ja siis läheb ka mitu kuud enne aega, kuni sa aru saad, et tegelt ka jäid.
Kaalun tõsiselt karjäärimuutust, aga iga asi, mis peast läbi käib, eeldab jälle mõnd aastat tudengielu… Ja kas me suudame selle üle elada? Ega vist.
Keegi oleks võinud mind 2002. aastal veenda, et ajakirjandus pole kõige targem valik. Ei tea, kas proviisoreid ka massiliselt koondatakse? Päh. Tagantjärele tarkus my ass.
Ahjaa, minge kindlasti vaatama Sassi raamatu põhjal tehtud “Mina olin siin”. Sitaks hea film on, sitaks hea. Tambet Tuisk teeb sellise rolli, et sure ära! Ma pidin tõesõna krambid saama, kui tiitritest lugesin, et Tuisk oli. Kogu filmi mõtlesin, et kust nad sellise rõveda loikami leidsid, kes veel nii hästi näidelda oskab. Ja raisk, Tuisk oli.
Mul oli kunagi Tuisu plakat seina peal, jajaa.
Aga muidu on, jah, veits kurb see olukord.
4 thoughts on “Tuleb ikka elektrikuks hakata”
Hauakaevajaid on alati vaja olnud. Hauakaevajaks vaja hakata.
kusjuures isegi elektrik pole lollikindel valik. nagu ka tootmistööline (liinitööline), sest ka nendes valdkondades on koodnamisi.
hetkel tundub, et nt õppida õeks/arstiks oleks lollikindel. õe palk on väike, aga neid on pidevalt ja igal pool vaja.
Japp, mul üks tasuta kõrgharidus ju saada veel. Kevadel vaatame. Võibolla laborandiks. See võiks olla tore töö.
Tuisk oli mõnevõrra uskumatu tõepoolest, tõepoolest.