- vähemalt üks puuk (ei, mul pole süstid tehtud – milleks? ma olen korra juba borrelioosi põdenud, polnud üldse hull)
- umbes viis tundi mudamülkas kinni istumist nimetus (hah, tegelt nimega – Ihamaru) metsas
- üks äikesetorm
- kaks imelikel kellaaegadel ärkamist
- alla paki suitsu
- Tallinn, mu arm
- totaalne writers’ block
- üks läbiloetud “Minu Argentina” (soovitan!)
- üks uus Pratchett
- kaks närvirabandust Tasku parkimismajas
- kolm närvirabandust Tasku eskalaatoritel, kus umbes sada kasvatamatut jõpsikat end liiga mugavalt tundsid
- paar tundmust, et “kallis, me oleme vanaks jäänud” – “jah, isegi õllet on kapis vähem kui süüa”
Aga see kuradi puuk… Jättis oma jala minu sisse. Ilge on elada nüüd selle teadmisega. Ja mida selle writers’ block’iga teha? Päh.
4 thoughts on “pika nädalavahetuse üldskoor”
Puukidel on kombeks pea sisse jätta, mitte jalg – ja siis selle pea otsa uus keha kasvatada. :-S
Ja eks borrelioos ollagi kuuldavasti kõvasti kergekujulisem. Entsefaliit aga (see, mille vastu süstitakse) hakkab ajudele sõna otseses mõttes vist…
Mul õnnestus kaks nädalat tagasi kaks puuki enda küljest leida, aga õnneks praegu veel mingeid mõjusid näha pole (ptui-ptui-ptui), kui välja jätta kaks koledat lillakat laiku, mis nende asukohta meenutavad.
peajalgsed, eks ta ole… eks ma käin täna arsti juures, vaatan, mis räägitakse.
Kui Sul enesetunne OK, siis vist muidugi pole väga hullu. Ma mäletan, et lapsepõlves olin ma suvi läbi puukide söögilauaks, aga probleeme ei mingeid. Aga vereproovi vist võib igaks juhuks teha, siis vähemalt muretum tunne…
Eh, just tulin arstilt, võtsid pea välja ja ütlesid, et ei ole mõtet enne muretseda, kui midagi juhtub paari nädala jooksul. Ja ega ma muretsegi, ma haigusi, kusjuures, millegipärast, eriti ei karda…