Teate küll neid firmasid, kes saadavad sulle e-kirja, millele nad vastust ei oota ning panevad saatja-aadressiks näiteks firma@donotreply.com? Nad on seni elanud heas usus, et sellist domeeninime polegi olemas, aga võta näpust. See kuulub ühele mehele nimega Chet ja ta blogib sel teemal, mis kirju ta ikkagi saab oma postkasti, kui inimestele on öeldud, et do not reply ja nad ikkagi teevad seda.

Hämmastaval (või mitte nii väga) kombel tuleb välja, et tema postkasti satub väga palju tundlikku informatsiooni alates inimeste arvedetailidest lõpetades asjaajamistega Iraagis, panga turvakoodidega ja millega iganes. Ning alati polegi see üleni ainult inimese süü (kes pahaaimamatult vajutab siiski “reply”-nuppu), vaid hoopis suurte korporatsioonide endi, kes loodavad, et reply-kirjad kaovad kuhugi tühjusse, originaalkirjad manusena kaasas… Täis tundlikku informatsiooni.

Nagu ma aru sain, siis on Chet üritanud ka alguses firmadele märku anda, kui midagi säärast on juhtunud, aga et firmad pigem vihastusid kui tänulikud olid, siis hakkaski blogima. Oma viimases sissekandes kirjutab ta lähemalt, miks ja kuidas leht alguse sai. Ta üritab nii tähelepanu tõmmata tõsiasjale, et suurfirmad, kelle sysadminnide ülesanne on olla kompetentne, kuna nende käte alt läheb läbi palju infot, ei tohiks palgata oma tööle kellegi lehma lellepoega, kuna too “teab arvutitest üht-teist”.

Firmadel on võimalik lasta oma nimed sissekannetest eemaldada, võib teha ka väikse annetuse ja Chet annetab selle raha kodutute loomade varjupaigale.

Meet the guy, who is Do Not Reply!