Märkmeid külmast ja kalgist Eestist.
*Eestisõpradele pole absoluutselt mõtet saata sõnumeid oma toredatest elamustest Cambridge’is. Vastu tuleb kas vaikus või info sellest, kui halvasti kõik siin on.
*Mitte ära unustada, et meil on Jriga võime manada asju. Eriti mitte ära unustada, kui enne visata nalja bussijuhist, kes sind kohe ära tahab süüa või silma pussitada. Saad sellise.
*Neetult külm on.
*Teekond Camist koju võtab 9 tundi (arvestades ka ajavahet).
*Alates südaööst on näinud uneplaan välja selline: 2am-3am sleep, 3am-5.30am buss (lüh.), 6.50-9.50(11.50) lennuk, 11.50-15.00 buss. No sleep as you might see.
*Massive post Cambridge depression. Eesti on oodatult vastikult käitunud.
Aga! Ma lähen magama ja siis olen rõõmsam (kui need külmavärinad pole palavik) ja siis kirjutan (peamiselt endale, sest nagu näha ei huvita kedagi su toredad kogemused – yes, it’s the depression talking) ja proovin vähemalt natuke üles tähendada seda vapustavat neljapäevakut, mida võiks kokkuvõtvalt kutsuda My Incredible Cambridge Experience. Evidence coming up!
3 thoughts on “post cam depression”
Don`t forget- ma saatsin sulle kuumad tantsusammud otse Genklubi lavaesiselt tantsupõrandalt 😉
Ja “neetult külm on” muutub kohevarstikohe, ausalt. Ma täna lasin juba oma kuldsed tennised (need, mis soppa ei kannata) kuivadele tänavatele jalutama ja neile meeldis. Kevaaaaaaaaaaaad!
“*Eestisõpradele pole absoluutselt mõtet saata sõnumeid oma toredatest elamustest Cambridge’is. Vastu tuleb kas vaikus või info sellest, kui halvasti kõik siin on.”
aga äkki ongi nii?
nooh, tegelikult ju ei ole, aga meil on kehv mälu. lihtsalt.
Inimestega on aegade algusest aegade lõpuni see häda, et oma perse on kõige olulisem. Ja nii ongi. Nii on vist õige ka. Vahepeal lihtsalt teeb kurvaks, kui sa arvad, et sinu perse on nimelt hetkel olulisem:) Aga nii arvates oled sa täpselt nii nagu teised.