hetki igapäevast

Selg valutas ja lihtsalt PIDIN heitma köögipõrandale pikal. Mm, köögipõrandal lebamine.

Lemmik loeb laua ääres ajalehte, tõstab siis pilgu.

“Whacha doin?”
“Laying on the kitchen floor.”
“No sellest ma saan aru jah, aga ma ei saa hästi aru, mingit seksivärki ju pole käimas parasjagu.”
“Mis seksivärki? Sa pole varem köögipõrandal lebanud lihtsalt või?”
“Einoh, olen ikka, aga siis on see alati kuidagi seksiga seotud… või väga suure hulga alkoholiga.”
“Nojah, vot, mina leban niisama. Pole ei seksi ega alkoholi.”
“No seda ma imestangi.”
“What can I say. I’m an enigma wrapped in a mystery… covered with layers of secrets… on a kitchen floor.”

3 Comments


  1. Sa oled ikka väga tubli! Minu köögipôrand enamuse ajast on nii kriblane, et sinna pikali visata kyll ei tahaks :-p Lihtsalt juhtub kogu aeg kokates ju, ja siis ei viitsi sada korda päevas pühkida… mhmh.

    Vasta

  2. Ma ka armastan selili põrandal lamada. Eelistan hetkel siiski vannitoapõrandat, sest seal on soojendus.
    Isegi selg ei pea selleks valutama. Eile näitesk lugesin sellises vormis tunnikese raamatut.

    Vasta

  3. Soodoma, hahahahah, nii armas:D Aga jah, vannitoa oma tõesti parem, seal ju küte!

    Inga, mul on koristav Lemmik… pluss vist hea see ka, et nii vähe siin elatud, pole väga kriblatada jõudnud:)

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga