I have recently become to a little sum of money.

Hah, ma lihtsalt tahtsin seda öelda. See kõlab hästi. Tegelikult on asi märksa proosalisem – sain natuke palka, see tähendab, et natuke sain süüa osta, midagi jäi kütte ostmiseks laupäeval ja natuke jäi täpselt ühe arve maksmiseks.

Naabrinaine (kes on ühtlasi mu advokaat ja raamatupidaja) käskis ära maksta elektri.

Hmm, mõtlesin ma. Elektrist palju olulisem on ju internet.

“No kui pole elektrit, pole ka interneti,” targutas Naabrimees. Või noh, mis targutamine see ikka oli. Rohkem nagu heatahtlik Kapten Ilmselge.

“No aga kui ma saan internetti telefonist…”
“Kui pole elektrit, ei saa laadida telefoni ega arvutit,” naeratas Kapten Ilmselge ja ma viskasin teda plastiliiniga.

Heh, ei. Ega ma mingi plastiliiniloopur pole.

Ühesõnaga, jah, loogika on tappev. Kui on neli põhilist arvet, mida iga kuu maksta (laenud võetakse ju küsimata) ja kui kommunaalide jaoks antud summast ei jätku, siis jäävadki sõelale nett+telekas, telefon ja elekter. Elekter tundub neist kõige mõistlikum esmajärjekorras maksta.

Aga see on 30 eurot rohkem kui oleks nett või telefon. Mis on sisuliselt nädal aega söömist või kuu aega rahumeeli kütmist. 30 eurot teeb suure vahe.

Hmpff.

Nii et sisuliselt pean ma mängima hetkel õnnemängu, et millal midagi esimesena välja lülitatakse. Mul pole kunagi elektrit välja lülitatud, kuigi olen paar korda elus selle maksmise uude kuusse lükanud, küll aga on mul küll ja veel ära võetud netti ja telekat ja mitmel eri kujul telefoniühendust.  Enamasti ikka nii, et ei saa välja helistada, aga kui mind eelmine kord lahti lasti, siis läks ikka arvetega ka nii, et mulle ei saanud lõpuks sisse helistada.

Aga ilma arvuti ja netiühenduseta pole mul praktiliselt mingit lootust elatist teenida.

Samas…

Ilma elektrita pole lootust ellugi jääda, elatise teenimisest rääkimata.

Äh, nojah, okei, FAIN. Maksan siis selle elektri ära.

Jei.

One down, three to go. Jooksvaist kuludest rääkimata.