Nagu kõik lapsed teavad, on täiskasvanutel oranži värvi spetsiaalne kaart, mis tõestab, et nad on täiskasvanud ja annab neile loa näiteks õhtuti kaua üleval olla, õhtusöögiks jäätist süüa ja taskuraha kommunaalide peale kulutada. Kommunaalid on teadupoolest kõige fäänsim asi, mis üldse inimesega juhtuda saab. Küsige ükskõik milliselt lapselt.

Minu täiskasvanukaart on hetkel peatatud. Miks?

Noh, esiteks sõin ma eelmisel nädalal kolm õhtut järjest ära kausikese nachosid, siis maadlesin järgnevad päevad maovaluga ning kirusin ennast ja kõiki neid, kes pole mulle varem öelnud, et rämpsu söömine võib ka PÄRISELT kuidagi kahjulik olla. Noh, kui ma ütlen “päriselt”, siis pean ma silmas maovalu, mitte arterite ummistumist kunagi kauges, kauges tulevikus. (This is how it works, right?)

Alles laupäevaks, kui ma olin nii sirakil kui üldse keegi veel sirakil saab olla, oksendanud ja teinud muid suurepäraseid haigustegevusi, sain ma (alles pärast õest õega rääkimist) aru, et nachos my ass.  Tõupuhas kõhurgripp hoopis.

Vahel ma imestan, kuidas ma üldse nii kaua elus olen püsinud.

Ja siis sõin ma eile okseralli lõppemise tähistamiseks kausikese nachosid.

Täiskasvanukaart? Ajutiselt peatatud.