Mulle meeldib praegune aeg aastast ka seetõttu, et tõenäosus näha lahedat ilutulestikku – või isegi vähelahedat ilutulestikku – on suurem kui muul ajal aastas. Ja kui on üldse midagi, mille eest ma iga kord hiinlasi tänan, on see raketid, mis lendavad paukudes taevasse.
Kõige kurvem aastavahetus rakettide osas oli tol korral, kui me Egiptuses olime. Ma ei tea, miks (ilmselt on sellel üsna laialt teada põhjus, aga ma ei viitsi uurida), nemad ilutulestikku ei harrastanud. Mul on keelel veel selle salati maitse, mida me uhkel banketil aasta vahetudes sõime, ja mul on meeles, kui nukker ja pime oli see lõunamaa aastavahetumise öö. Sest selles polnud rakette.
Just praegu lendasid akna taga järjekordsed raketid taeva poole ja mulle meenus, et olen jälle oma advendikalendriga maha jäänud ja kohe seejärel meenus, et ma polegi ilutulestikku veel jõudnud oma Maailma Lahedaimate Asjade Topp 45 kirja panna. Niisiis, siin ta on. Üks mu lemmikasju maailmas.
#25. Ilutulestik